Henna taim ja selle kasutamisviisid 1. Henna taime välimus, kasvunõuded, ja taimes olevad ained 2. Hennataime ajalugu 3. Hennataime kasutamine 4. Teisi loodislike juuste ja nahatoonijaid: indigo 5. Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga 6. Nn. must henna mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub 7. Henna kui looduslik juuste värvimise vahend 8. Henna kasutamise ohud 9. Huvitavaid fakte hennast 10. Henna plussid ja miinused °Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained Henna on taim mida on kasutatud juba iidsetest aegadest saadik, et toonida nahka, villa, küüsi, juukseid ja et teha kehamaalinguid. Nimetus ,henna ´ pärineb araabia keelest. Henna on väike põõsas või puu, keskmiselt 2,6m pikk, lehed on süstjad, terved ja vastastikkused. Õied on lehterjad. Viljad on väikesed
oleme aegapidi elanud, on olnud meie kujundajad. Eestlaste alalehoidlikke ja ennastkaistvaid iseloomuomadusi on tähele pannud ka siinmail mingil põhjusel pikemalt viibivad välismaalased. Eestis pikemat või lühemat aega viibinud/viibivate teiste rahvuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal A. Valgu ja A. Realo poolt koosataud raamatus ,,Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis" (2004) on muuhulgas lood ka kahest soome tüdrukust, Minnast ja Hennast, kes kõige kiuste omandavad kõrgharidust Eestis, Tartu Ülikoolis. Mõlema noore naise ettekujutus Eestist enne siiatulekut lähtus peamiselt Soome meedias liikuvatest stereotüüpidest, mille kohaselt eesti mehe põhiliseks elukutseks olevat kurjategija ning eesti naine veetvat oma aega lihtsalt kergemeelselt käitudes. Minna mainib, et tema arvates olevatki põhilisteks väärarusaamade ja mõistmatuse tekitajateks eestlaste ja soomlaste vahel just stereotüüpsed hoiakud
Umbes 3000 e.m.a, oli Egiptuses aadli tunnuseks kiilaks raseeritud pea, millel oli ka kliimat arvestades praktiline väärtus. Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga. Viimase valmistamiseks oli kasutatud nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas- oranžikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi
Kosmeetika oli küllalt levinud. Kasutati lõhnavaid õlisid ja essentse. Nt juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmisega. Huultele määriti mett, et muuta suu läikivamaks ja täidlasemaks. Moeka kahvatu näojume saamiseks pandi keha külge verekaane, ebasoovitavaid kehakarvu eemaldati kustutamata lubja pealemaalimisega. Näovärvi parandamiseks olid kasutusel vees lahustuvad värvid. Juuste blondeerimiseks kasutati segu, mis koosnes hennast, safranist ja vasikaneeriidest. Naiste seas olid väga laialt levinud salenemisvahendid MAALIKUNST Kasutati vitraazi või tahvelmaale, sest kuna gooti kirkutes olid suured aknad, siis ei jäänud ruumi maalidele Giotto (Itaalia), vennad Limbourgid (Prantsusmaa), Bernt Notke MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL
vanimaks riigilipuks. Legendi kohaselt oli Danneborgi ilmumine märk, mis pööras lahinguõnne tookord taanlaste kasuks. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ning erinevate rauaoksiidide abil. Enam levinud punase pigmendid on alisariin, karmiin ja kinaver. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning erinevaid taimi nagu siiltsesalpiiniat ja veripuud. Punast saab ka akaatsiast, hennast, humalast, jõulutähest, punapuust, paprikast, pihlakast ja paljudest teistest taimedest ja lilledest nagu hibiskus ja daalia. Punane erinevates keeltes: Paljudes keeltes on sõna punane ja värvus sünonüümid. Inglise keeles on punane red, vanas inglise keeles read, rad ,ruby; prantsuse keeles rouge, boraeaux (bordoo tumepunane); ladina keeles ruber; ribeus, ruberrimus,rubescens, rutilans ;
Samas nõudis mood, et tähtsamatel sündmustel kaeti pea parukaga,mida kandis kogu vaba elanikkond. Parukate valmistamiseks kasutati nii inimjuukseid kui ka lambavilla. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt
Langetõve hoogusid aitas ära hoida medaljon, millesse oli graveeritud kolme hommikumaa targa nimed: Gaspar, Melchior ja Balthazar. 31 Ega naiste iluvahendidki polnud vähem veidrad. Moeka kahvatu näo saamiseks pandi ihu külge verekaane, ebasobivaid karvu eemaldati kustutamata lubja pealemäärimisega. Juukseid blondeeriti seguga, mis koosnes hennast, astelherne õitest, safranist ja vasikaneerudest. Juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest muskaat, köömen ja kardemon keedetud tõmmisega. Huultele määritud mee abil muudeti suu läikivaks ja täidlasemaks, igemete tervendamiseks aga loputati suud soojendatud veiniga. Naiste hulgas olid väga laialt levinud salenemisvahendid. Nõtke figuuri
Langetõve hoogusid aitas ära hoida medaljon, millesse oli graveeritud kolme hommikumaa targa nimed: Gaspar, Melchior ja Balthazar. 31 Ega naiste iluvahendidki polnud vähem veidrad. Moeka kahvatu näo saamiseks pandi ihu külge verekaane, ebasobivaid karvu eemaldati kustutamata lubja pealemäärimisega. Juukseid blondeeriti seguga, mis koosnes hennast, astelherne õitest, safranist ja vasikaneerudest. Juuste lõhnastamiseks loputati neid äädikaga, roosiveega või vürtsidest muskaat, köömen ja kardemon keedetud tõmmisega. Huultele määritud mee abil muudeti suu läikivaks ja täidlasemaks, igemete tervendamiseks aga loputati suud soojendatud veiniga. Naiste hulgas olid väga laialt levinud salenemisvahendid. Nõtke figuuri
annaabi.ee 
