B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi
Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli agraarhiskonnas pere lesanne. Tstushiskonnas, kus elujulised mehed ja naised lksid linna td otsima, kujunes peamiseks leibkonnatbiks vikepere. heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised
7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)? · Võitja sai endale kaotaja varustuse. · Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)? · Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü. · Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2). · Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi. · Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)? · Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami.
kevadel koristati saak. Maa muutus taas viljatuks k�rbeks kuni uue �leujutuseni. Kunstlikud niisutuss�steemid. Egiptuse riik ja �hiskond oli r�hutatult traditsiooniline. See toimis �ksikasjadeni reguleeritud korra j�rgi, mida peeti jumalate poolt m��ratuks. �hiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse v�imuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kriisid, mil kuningas ei suutnud oma v�imu kehtestada, t�hendasid egiptlaste silmis katastroofilist k�rvalekallet sellest korraldusest. Kuninga v�im tugines suhteliselt kitsale �hiskonnale, kelle seast p�rinesid k�rgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus- ja abielusidemetes ning ka uued valitsejad kerkisid esile just nende seast. �lej��nud osa �hiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. 1.Vaarao. 2.Preestrid, s�durid. 3.K�sit��lised, kirjutajad. 4.Talupojad. 5.Orjad.
2. Millised kubermangud moodustati? Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang (keskus Riia). 3. Milline oli Saaremaa seisund? Saaremaa eriseisund: vormiliselt kuulus Liivimaa kubermangu, kuid oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsimusi. KOHTUVÕIM 6. Mitme tasandiline oli Eesti kohtusüsteem Rootsi võimu perioodil? Kohtusüsteem oli neljaastmeline. Viimane sõna jääb Rootsi kuningale. ROOTSI RIIGI VÕIM JA BALTI ALADEL 7. Milline oli Rootsi riigi võimu suhtumine Eestimaa aadlikesse ja Liivimaa aadlikesse?
talle omased �ratuntavad v�tted: madal vaatenurk, �htlane tume foon ning veetilkade ja peegelduvate pindade kujutamine, millega kunstnik n�itas oma annet tegelikkuse illusioonide loomises. Clara Peetersi loomingu uurijad viitavad tema sihip�rasele religioosse s�mboolika kasutusele. N�iteks kala on siin p�sivalt Kristuse s�mbol, austrid aga k�lluspeo ja erootika m�rk. 17. sajandil oli kasutusel austrite t�lgendus, mille j�rgi nende avatud poolmed t�hendasid maisest kestast lahkuma valmistuvat hinge. V�hk t�hendas sageli maailma keerdk�ike, kuid ka tarkust. Kass, tegus ja osav loomake, kes on haaranud k��ntega suurest kalat�kist, tuletab j��valt meelde lihalikke naudinguid. ******* Cornelis Saftleven p�rineb kunstnike perekonnast � maalijatena on tuntud ka tema isa ja kaks venda. P�rast �pinguid Rotterdamis, t�en�oliselt oma isa k�e all, reisis Cornelis 1632. aasta paiku Antwerpenisse. Autori teemade valik oli
mõjutada andekate kalduvus pöörata tähelepanu detailidele ning soov täiuslikkuse järele. On leitud, et andekad lapsed kulutavad rohkem aega Andekad lapsed kulu- teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Ühes 12–13-aastaste tavad rohkem aega lastega tehtud uuringus leiti, et kõrgemate vaimsete võimetega lapsed la- teatud konkreetsetele hendasid ülesanded küll kiiremini, kuid kulutasid rohkem aega ülesande kognitiivse protsessi osadele. uurimise ja lahenduse planeerimise etapis kui nende keskmiste võimetega eakaaslased. Samas on andekad lapsed paindlikumad leidma alternatiivseid lahendamise strateegiaid ebaõnnestunud strateegia asemele, nad suudavad
Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka, vaha. Katoliku kirik 1. saj pKr tekkis ristiusk ning levis üle Rooma riigi. Konstantinoopoli edikt - ristiusk ainus lubatud usk Rooma riigis
annaabi.ee 
