Borrelioos Mis on BORRELIOOS? Ehk Lyme’i tõbi on spiroheedi Borrelia bugdorferi nakkus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid Avastati 1970a USA-s See nakkus esineb imetajate ja lindude veres Levib puukide vahendusel Haiguse kandjaks on spiroheet, Puugihammustusel satuvad spiroheedid nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt Sümptomid nakatunud inimesel Väsimus Iiveldus Seljavalud Kerge palavik Võivad tekkida ka närvisüsteemi kahjustusnähud Peavalu Üldine nõrkus Liigeste ja lihastevalud (võivad pikalt kesta; krooniliseks muutumine) Pearinglus Kaalu langus Borrelioosi puhul eristatakse: a) Varast vormi- (90%) esineb juhul, kui puugihammustusest on möödunud vähem kui kuus kuud b) Hilist vormi- korral on haigussümptomid
arteriaalse verega: metastaasid ajus, luudes (luuüdis), maksas jt siseelundites. METASTASEERUMINE IV Metastaseerumine venoosse verega · Metastaaside tekkekoht sõltub sellest, kas elund kuulub õõnes- või värativeeni süsteemi. · Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) tekivad metastaasid enamasti kopsus. · Värativeeni elundil (magu, sooled, pankreas) maksas ja alles seejärel kopsus. · Hematogeenselt levivad sarkoomid, aga ka vähid. KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID
) Haavanduva koliidi röntgenoloogia Kolorektaalne vähk (1) Haigestumus: 30 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas ja rohkem vanemas eas Etioloogia: - kaasuv koliit - perekonnaanamnees (geenimutatsioon) - dieet (rasvarikas ja ballast-aine vaene toit) Patogenees: (adenoom) epiteelidüsplaasia maliigne transformatsioon vähk Histoloogia: adenokartsinoom (difer. erinev aste) Lokalisatsioon: 60% pära-, 20% sigma-, 20% muu jämesool Metastaseerub: nii lümfo- kui hematogeenselt l/s, vaagnapiirkond, maks, kopsud Kolorektaalne vähk (2) Kliinik: - ebatüüpiline, varajasi sümptome pole - veri väljaheites! imalad soolegaasid! - üldsümptomid (väsimus, kaal, aneemia, t° - soolesulguse tunnused Diagnoosimine: - palpatsioon - kolonoskoopia ja biopsia - röntgenkontrasteerimine - KT, MRT, PET - karsino-embrüonaalne ag (CEA, HL-6 mRNA) Ravi: - kirurgia erinevad võtted olenevalt
plaanipärase (sihipärase) tegutsemise - kõnelemise ja tööliigutused. NS talitluste osatähtsus organismi elutalitlustes on seega erakordselt suur. NS produtseerib ka palju hormoone, mis levivad hematogeenselt ja transpordivad sel teel infot organismi ühest osast teise (vt. Sisesekretsiooninäärmed) Talituslik NS jagunemine: 1. s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem 2. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
Kopsupõletik on kopsukoe nakkuslikku päritolu põletik. Etioloogia: Streptococcus pneumoniae (sagedasim) Staphylococcus aureus Haemophilus influenzae Klebsiella Mycoplasma pneumoniae Chlamydia pneumoniae Proteus, E. coli Viirused – gripiviirus, adenovirus, respiratoorne viirus jt. Patogeensed seened Tekitaja satub tavaliselt kopsu bronhogeenselt õhust ja ninaneelust. Harva hematogeenselt või aspiratsiooni teel. Soodustab: Külmetus Organismi vastupanuvõime langus Suitsetamine Ülepinge Kliinilise kulu ja morfoloogilise leiu alusel jaguneb kopsupõletik: A. Sagaraline ehk lobaarne ehk krupoosne kopsupõletik. B. Koldeline ehk bronhopneumoonia. C. Interstitsiaalne kopsupõletik. Krupoosne kopsupõletik ehk pneumonia crouposa Krupoosne kopsupõletik haarab terve kopsusagara, kergemal juhul ka osa sagarast. Tekitajaks on pneumokokk.
- korraldab vastavalt sellele infole elundite kasvu ja talitlust 2) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) Tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegevuse - tunded, teadvus, emotsioonid - kogemused, mõtlemise (selle rakendamise) - plaanipärase, sihipärase tegutsemise - kõnelemise, tööliigutused 4) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus 5) NS produtseerib hormoone - levivad hematogeenselt, transpordivad sel teel infot organismi ühest otsast teise 6) NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid - pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained! NÄRVISÜSTEEM MÕJUB TEISTELE ELUNDITELE kolme tüüpi signaalide vahendusel: 1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu
surmaga. Vastavalt tekkele jagatakse: Primaarne peritoniit: Harvaesinev (~1%). Primaarne peritoniit on enamasti tingitud bakteriaalsest infektsioonist ning 90% juhtudest on monobakteriaalne (enamasti G- pulkbakterid: Klebsiella, E.coli). Tegu tavaliselt spontaanse bakteriaalse peritoniidiga (SBP), kaasuvana esineb portaalhüpertensioon ja madala albumiiniga astsiit (SAAG 11g/L). SBP tekkeks vajalik astsiit. Bakterid satuvad kõhuõõnde hematogeenselt, lümfogeenselt või translokatsiooni teel seedetraktist ilma perforatsioonita. Tekib kuni 10% maksatsirroosihaigetest. Harvemini esineb seennakkus, TB, klamüüdia. Sümptomid: järsk palavik, kõhuvalu, kõhu pundumus, üldseisundi halvenemine, Blumberg+, leukotsütoos, astsiidivedelik hägune ja sisaldab >250 PMN/mm 3. Diagnoosiks ultraheli ja paratsentees
on ortopeediliste haigetega sarnased probleemid: valu, turse ja funktsioonihäired. Tingitud reumaatilise haiguse pikast kestvusest ning ravimite toest, peab füsioterapeutilist käsitlust kohandama vastavalt patsiendile. Sageli on füsioterapeut reumaatilise haige puhul tervishoiutöötajate meeskonna liige. Luu haigused Luustikku mõjutavad haigusi on palju ning erinevaid. Näiteks osteomüeliit (luupõletik- bakterite tekitatud luuüdipõletik, mis hematogeenselt algab luuüdist ja võib levida teistesse luuosadesse ja sellest väljapoole)- võib olla tekkinud trauma tagajärjel, osteosarkoom (luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2
Umbes ööpäeva jooksul tekib loomade veres spiroheteemia, mis kestab kuni 24 tundi. Katseloomade verd uuritakse spiroheetide suhtes pimevälja või faaskontrastmikroskoobis. Puukborrelioos e Lyme tõbi (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Borrelia burgdorferi. See on endeemiline multisüsteemne haigus, sarnaselt süüfilisega kulgeb staadiumidena. Puugihammustusel sisenevad tekitajad nahaalusesse koesse, paljunevad lümfisüsteemis ja levivad organismis hematogeenselt. Artriit ilmneb umbes 2/3 infitseeritud inimestest. Püsivat immuunsust Borrelia suhtes nakkusejärgselt ei teki. UURITAV MATERJAL. • Ajuvedelik • Vereseerum DIAGNOOSIMINE ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA Kaudne immunofluorestsentsmeetod, mis rutiinselt ei kasutata. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamiseks diagnoosimismeetodiks. Haige vereseerumis määratakse ELISA abil IgM ja IgG tüüpi antikehade olemasolu.Kasutatavad diagnostikumid määravad antikehi nii B. burgdorferi kui B. garinii ja B
annaabi.ee 
