raamatuid raamatukogudest ja suletakse kinod. Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992 aastani.Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904 aastal Pariisis seitsme riigi esindused Prantsusmaa algatusel Eestisse tõid mänguoskused ja vahendid 20. sajandil esimestel aastatel Inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6.juuni 1909., kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda. 20 oktoobril 1920 .aastal pidas koondis esimese maavõistluse Helsingiga,kaotades Soomele 0:6. 14 detssembril 1921 aastal asutati Eesti jalgpalliliit, mis 1923 aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924 aastal suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. 3 Kirjeldus ja tegevus Ühes võistkonnas mängib väljakul korraga 11 mängijat kelles üks peab olema väravavaht. Väravavaht tohib ainsana palli käega puudutada,kuid seda vaid oma karistus alal
iseseisvuse 1942 Sbr tunnustas Balti riikide kuulumist NSVL linnastumise kiirenemine individuaalmajade ehitamine venestamiskampaania algus aktiveeris avalikku vastupanuliikumist koosseisu Eestis alustas põrandaalune väljaanne "Lisandusi mõtete ja uudiste 1965 a taastati regulaarne laevaühendus Helsingiga, vabale levikule Eestis" 1943- Teherani konverentsil tunnustasid lääneriigid avati välisturistidele NSVL piire tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö
olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest väljakust- Raekoja ja Kolme Lõvi väljakust, mida ühendaks uus rajatav raekoda. ( Ühe kindla keskuse asemel pakuti ühiskondlike objektide ning väljakutega kohalikke keskusi. ) Tööstus oli koondatud eraldi piirkondadesse. Tallinna VastastikuseKrediidiühisuse ehk Krediidipanga hoone Linna uut ärikeskust kujundava hoone ehitus algas 1911. aastal
Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16.Soome Talvesõda & Soome osalus II ms-s:Oktoobri algul 1939 tegi Moskva ettepaneku alustada läbirääkimisi Helsingiga. Soomelt soovis NSV Liit baasidele lisaks ka teatud territooriumi, nimelt Karjala maakitsusel, mille vastu lubati anda territoorium põhja pool. Helsingi ei nõustunud. 30.nov. alustas NSVL sõjategevust Soome vastu. Soomlased pidasid vapralt vastu, alles 1940.a veebr. murdis Punaarmee Soome rindest läbi. Sõda lõppes rahulepinguga, millele kirjutati alla Moskvas 12.märtsil. Soome loovutas Karjala maakitsuse ning rentis Moskvale Hanko poolsaare sõjaväebaaside tarbeks
olukorra muutumise tõttu paisus pealinn nii suureks alles 1962. aastal. Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevürk uatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus "city" asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis. Madalate puitagulite asemel kerinuks samaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linna tsentrum oli planeeritud Viru väljaku kohale ja koosnes kahest
tuginedes. Muudatused toimusid ka Baltimaade ühiskonnas. Majanduslik areng tõstis inimeste elatustaset, mis oli tunduvalt kõrgem kui ülejäänud NSV Liidus. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid televiisorid ning muu olmetehnika. Kiirenes linnastumine, hoo sai sisse individuaalmajade ehitamine. Arglikult taastati sidemeid Läände põgenenud sugulastega. Vilnius avati välisturistidele 1959. aastal, Tallinn 1965. aastal, mil taastati regulaarne reisilaevaühen- dus Helsingiga. Levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Kõik see kujundas Baltimaadest omalaadse petliku nn nõukogude Lääne, kuhu sõideti mujalt NSV Liidust Lääne elustiiliga tutvuma. Tähelepanuväärseim muutus sulaperioodil oli vaimse surutise lõdvenemine ning uue põlvkonna esiletõus. Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähelepanu Baltimaadest väljaspoolgi. Vastupanu võõrale võimule kanduski järjest rohkem kultuuri valda
mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Holland, Taani, Kreeka, Rootsi järele seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. 1921. aastal alustas Tallinnas eraseltsina tegevust aktsiaselts ,,Aeronaut". ,,Dvigatelis" valmistatud lennukid mahutasid 8 sõitjat. 1921. aastal alustati lennuühendust Riiaga, 1923. aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920. aastate lõpul paranesid Eesti suhted Rootsiga ja mõneks ajaks tuli arutusele
Eesti 3:1. Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927. aastal toimus näiteks FIFA kongressil Helsingis rahvusvaheline jalgpalliturniir Helsingi, Oslo, Stockholmi, Dresdeni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (mis oli sisuliselt 10 rahvuskoondis), alistas üllatuslikult Oslo ning mängis viiki Helsingiga, pälvides FIFA kiidusõnu. Eriti silmapaistev oli väravavaht Evald Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Tipner, kellele FIFA president Jules Rimet isilikult tõdes: „Te olete üks parimaid väravavahte, keda ma näinud olen. Tänan teid sellise mängu eest." Kui 1924. aasta lõpul kuulutas „Eesti Spordileht" välja küsitluse, et selgitada välja Eesti kõigi
annaabi.ee 
