Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m. Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. Vasaraheide on kergejõustikuala. Kui ketta- ja vasaraheiteks kasutatakse üht võistluspaika, asetatakse väiksem vasararing kettaringi sisse. Ringi ümbritseb 2 cm kõrgune mettallääris. Kuulitõukes kinnitub metalläärisele maandumissektori poolsel osal 10 cm kõrgune tõukepakk. Ketta- ja
Kanteri isiklikku rekordit, ei lootnud treener temast tol hetk veel suurt midagi. Trennis käies arenes noormehe isiklik rekord aastaga lausa 15 meetrit. (Miksike Gerd Kanter, 14. veebruar 2015) 6 4. Maailma TOP-3 Gerd Kanter 71.88 m. Virgilijus Alekna 71.25 m. Mario Pestano 69.50 m. 4.1. Eesti tuntuimad kettaheitjad on: Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord on 4. septembril 2006 Helsingborgis heidetud 73,38m Aleksander Tammert (02.02.1973) rekord on 15. aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82m Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98m Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13. juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18m (Vikipeedia kettaheide, 14. veebruar 2015) Gerd Kanter, fotod: Rauno Volm Virgilijus Alekna, foto: Scanpix
18,018,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale
Gerd Kanteriga. 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 3.1. Gerd Kanter Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. On õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter 03.12.09) Gerd Kanter jõudis kettaheites Eesti rekordini aastal 2004, heites toona 68.50. Isikliku rekordi 73.38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis. Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82. Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis
Chalmers vaestele lastele kooli loomiseks. 1937. aastal muudeti ülikool riiklikuks, kuid alates 1994. aastast on see taas erakool ning kuulub sihtasutusele. Ülikool keskendub loodusteaduste, tehnoloogia ja arhitektuuri õpetamisele. Lundi Ülikool- See on Rootsi vanuselt teine ülikool (asutatud 1666), mis on korduvalt valitud maailma 100 tippülikooli hulka. Ülikoolil on seitse teaduskonda ning seal õpib üle 40 000 tudengi. Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis ning kohalikud õppekeskused veel seitsmes linnas, lisaks laialdane internetipõhine kaugõpe. Ülikoolis on võimalik õppida muuhulgas tehnika-, loodus- ja ühiskonnateadusi, õigusteadust, meditsiini, majandusteadust, kunsti ja lennundust. Maailma Merendusülikool- rahvusvaheline kõrgkool, mis loodi 1983. aastal Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja Rootsi valitsuse heakskiidul. Merendusülikool asub Rootsis Malmös.Õppetöö toimub sealses ülikoolis inglise keeles
esindaja. Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis. Teda on tunnustatud Aasta meessportlase tiitliga aastal 2007 ja 2008. Gerdile anti üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk 8. detsembril 2008. Ta on valitud 2010 Aprillis Euroopa kuu parimaks meeskergejõustilkaseks ning 2010 aasta kergejõustiklaseks. Gerd Kanter on kokku võitnud viis kuldmedalit, millest esimese teenis 2005 aastal Türgis tulemusega 65.29m, viis hõbemedalit, millest ühe võitis ta 2005 aasta Heldingis toimunutel
ja oda maandudes puutub esmalt maapinda otsateravik.Lisaks sellele peab kõigis neis alades heidetav või visatav ese maanduma märgitud sektoris, vastasel juhul katse loetakse mittesooritatuks. Eesti kuulitõuke rekord kuulub Heino Sillale tulemusega 20.53m.Selle ta tõukas Budapestis 11.juunil 1979.aastal.Tema poeg on samuti sportlane odaviskaja Donald-Aik Sild. (Wikipedia 2013) Kettaheite rekord kuulub kõigile eestlastele tuntud Gerd Kanterile.4.septembril 2006.aastal Rootsis Helsingborgis heitis Gerd 73.38m, mis siiani kehtiv Eesti rekord ja mida Gerd ei ole suutnud viimaste aastatega ületada kuigi on sinna lähedale heitnud.Ta on näidanud väga häid kohti ka Olümpialmängudel ning maailmameistrivõistlustel.Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008. aastal tuli ta olümpiavõitjaks Pekingis toimunud Olümpiamängudel ning 2012. aastal Londonis lõpetas pronksmedaliga.Gerd on toonud Eestile suurt au ja uhkust ja ta on eeskujuks tulevastele kergejõustiklastele
2003 Gioia Tauro, Itaalia: 1. koht, 64.17 2004 Malta: 1. koht, 63.21 2005 Mersin, Türgi: 1. koht, 66.05 2007 Yalta: 1. koht, 65.43 IAAF Kergejõustiku hooaja lõpuvõistlustel 2004 Monaco: 5. koht, 63.28 2005 Monte Carlo: 2. koht, 66.01 2005 Stuttgart: 2. koht, 68.47 2007 Stuttgart: 1. koht, 66.54 Suveuniversiaadidel: 2005 Izmir: 1. koht 65.29 Gerd on olnud Eesti meister aastatel 2004-2007. Talle kuulub Eesti rekord kettaheites 73.38 4.09.2006 Helsingborgis. 6.4 Gerdi isikliku rekordi areng · 1996 46.92 (1,5 kg ketas) · 1997 50.40 (1,5 kg ketas) · 1998 47.37 (2 kg ketas) · 1999 49.25 · 2000 56.68 · 2000 54.07 (10. mai) · 2000 55.98 (24. mai) · 2000 56.09 (11. juuni) · 2000 57.15 (30. august Tallinn) · 2000 57.68 · 2001 60.47 (15. august Tartu) · 2002 61.56 (10. märts Pula, Horvaatia) · 2002 62.28 (28. aprill Tartu) · 2002 63.17 (18. mai Tartu) · 2002 64.67 (14
4.3.1. Saavutused Olümpiamängudel · 1988 hõbemedal 8.49 · 1992 hõbemedal 8.64 Maailmameistrivõistlustel · 1991 maailmameister 8.95 · 1993 maailmameister 8.59 · 1995 pronksmedal 8.29 5. EESTI KERGEJÕUSTIKLASED 5.1. Eesti kettaheitjad 5.1.1. Märt Israel Märt Israel (sündinud 23. septembril 1983 Karksi-Nuias) on Eesti kettaheitja. Tema isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66.98 (eelmine 66.56 septembris 2007 Helsingborgis). 2008 lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis logistikaõpingud bakalaureusekraadiga ja jätkas ärikorralduse eriala magistrantuuris. Märt Israel esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel ning tulemusega 60,34 m sai 25.koha ja finaali ei pääsenud. 5.1.2. Aleksander Tammert Aleksander Tammert (sündis 2. veebruaril 1973 Tartus) on Eesti kettaheitja ja treener. 2010. aastal sai ta Spordiseltsi Kalev tegevjuhiks ning hakkas Egiptuse kettaheitja Omar El Ghazaly treeneriks.[1]
annaabi.ee 
