Juhendaja: õp. Anne Tolk Võru 2009 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Osula Põhikooli kaheksanda klassi õpilaste teadlikkust helkuri kasutamisel. Sooviti ka teada saada, kas on erinevusi poiste ja tüdrukute sellealastes teadmistes. Autor eeldas, et kõige rohkem teavad helkuritest ja kannavad neid linnakooli tüdrukud, sest linnas räägitakse helkurite kandmisest rohkem ja linnas kontrollib politsei helkurite kasutamist rohkem. Helkur on vajalik, et autojuht pimedas liikuvat jalakäijat juba varakult märkaks ning jõuaks reageerida. Jalakäijad ei mõista, kuidas juht ei näe teel või selle ääres inimest. Roolikeerajad vabandavad end aga pärast jalakäija allaajamist sellega, et nad ei näinud teel kõndivat inimest. Seega, kui tahad ellu jääda, tee end nähtavaks! Meetod
seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel. §23. Väljaulatuva veose tähistamine Sõidukist (autorongist) ette- või tahapoole üle 1 m väljaulatuva koorma kaugeim punkt peab olema tähistatud väljaulatuva veose tunnusmärgiga. Tunnusmärgi ülemise serva kõrgus ei tohi olla üle 1,6 m ja alumise serva kõrgus alla 0,4 m sõiduteest. Tunnusmärkide juures peab olema ees valge või kollane ja taga punane latern. §24. Tulede ja helkurite paigutus (1) Piduritulede, suunatulede, eesmiste ja tagumiste ääretulede laternad ning helkurid peavad asetsema võimalikult suurveose (pukseeritava seadme) külgserva lähedal. Külgserva ja laterna või helkuri lähima punkti vaheline kaugus ei tohi olla üle 0,4 m. (2) Piduritulede, suunatulede, alumiste eesmiste ja alumiste tagumiste ääretulede laternate kõrgus teepinnast peab olema 0,25¿1,5 m, või kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis suunatulede ja
Tihtipeale mõeldakse, et nendega nagunii ei juhtu midagi. Kuid õnnetus ei hüüa tulles, ning see võib tabada ükskõik keda, valimata aega ja kohta. Liikluspropaganda on aastate jooksul õnneks siiski ainult kasvanud. Tundub, et inimesed on üha rohkem hoolima hakanud ning õppinud arvastama oma elu väärtustega. Tänu helkuri kasutamisele suunatud teavitustööle on selle kandmine aasta-aastalt suurenenud nii laste kui täiskasvanute seas. Helkurite kandmist ja kampaania tulemusi on mõõdetud AS Emor poolt läbiviidud küsitlusuuringutega ning paralleelselt on jälgitud muutusi liiklusõnnetuste statistikas. Eesti Tervisekasvatuse Keskuse poolt läbiviidud täiskasvanud elanikkonna terviseuurimuse andmetel kandis 1995/1996 a. Seisuga helkurit vaid 6% , võrreldes Soomega, kus kandjate arv oli 37%. 2003. aastal Emori poolt korraldatud küsitluse andmetel kandis helkurit reeglina või sageli juba 45 % täiskasvanutest ja 85%
"Sõida kaine peaga!" - joobes juhtimise vähendamiseks. Kampaania viidi parraleelselt kolmes osas: postreklaamina baaride, pubide ja ööklubide siseruumides; üleskutsega jaanilaupäeval, sellele järgneval päeval joobes juhtimisest hoidumiseks ("Selge grupijuht"); võimaluse andmise inimestele oma seisundi kontrollimiseks enne rooli istumist õllefestivaalidel. "Turvaliselt koju, kanna helkurit!"- jalakäija helkurite kasutamise suurendamiseks. Jalgrattaõnnetuste preventsiooni strateegia. Fataalsed ja mittefataalsed jalgrattaõnnetused on jätkuv tähtis terviseprobleem Ameerika Ühendriikides. Tõendusmaterjalid oletavad, et jalgrattakiivri kandmine päästab elu ning kaitseb näo, peavigastuste eest. Kahjuks ainult ligi 12% üliõppilastest kannab kiivrit jalgrattaga sõites (vaata tabel 1; Kann et al., 1998). Selline olukord oletab et oleks vaja effektifsemat sekkumist jalgrattaõnnetuste
Mustamäel – 64,9%, Kristiine linnaosas 56,6%, Nõmmel 41,5%, Pirital 55,2%, Põhja- Tallinnas 54,7%, mujal 74,4% ja valdades 58,2%. Üldvalimis oli selleks arvuks 58,7%. Arusaamad sellest, kuidas liiklusohutust tõsta, on meeste ja naiste puhul erinevad. Suurimad erinevused on kiirusepiirangute väga oluliseks pidamises (vastavalt 36% meestest ja 55% naistest), kontrolli tõhustamise ja karistuste lisamise rõhutamisel (vastavalt 41% meestest ja 50% pidas seda väga oluliseks) ja helkurite ulatuslikuma kasutamise esiletoomises (vastavalt 62% meestest ja 71% naistest pidasid seda väga oluliseks). Veidi väiksemad erinevused ilmnesid väga olulisena märgitud variandi puhul järgmiste küsimuste osas – jalgrattateede eraldamine sõiduteest (vastavalt 74% meestest ja 77% naistest), jalakäijate ülekäiguradade parem nähtavus (vastavalt 76% meestest ja 81% naistest) ning laste liiklusalase teadlikkuse rõhutamises (vastavalt 82% meestest ja 87% naistest)
50115 TARTU faks 736 4856 Swedbank rg- kood 1234567 e-post [email protected] käibemaksukohuslase nr koduleht www.pihlaka.ee Dokumendi veerised: Vasak äär- 3 cm Parem äär- 1,2 cm Ülevalt- 1 cm Alt- 1 cm Kirjapeaväli- 1,0 4,2 cm Kontaktandmete väli- teksti suurus 8-10, eraldatakse pidevjoonega, mis on 0,25- 0,35 cm. Minu ettevõte OÜ TikiDelfiin Tegevusala: isikupäraste loomakujuliste helkurite õmblemine tikkimismasina abil Finantsjuht: Maris Paarmets Asukoht: Sinilille 6 , Tartu Telefon: 518 4676 Ametikiri Kohustuslikud elemendid: · Autor (kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik) · Logo · Kasutusmärge (isiklik, kiire, mitteametlik, konfidentsiaalne) · Adressaat (isik või organisatsioon, kellele kiri suunatakse; ka nt Maavalitsus vm), järjestada tähestikuliselt või tähtsuse järjekorras
Ohutulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. Ohutulesid peab olema võimalik lülitada sisse nii töötava kui ka mittetöötava mootori korral. Autorongi tunnusmärk Haagist vedaval masinal peab kabiini või kere esiosa kohal olema masinarongi tunnusmärk, milleks on üks kollane ümmargune latern läbimõõduga vähemalt 70 mm või kolm masina pikiteljega risti olevas reas asuvat kollast laternat vahedega 150...300 mm. Helkurid Eesmiste helkurite värvus peab olema valge, tagumistel punane ja külgmistel merevaigukollane. Haagise eesmised helkurid peavad olema mittekolmnurkse kujuga. Ratastraktoril ja liikurmasinal peab olema kaks tagumist punast mittekolmnurkse kujuga helkurit. Haagise tagumised helkurid peavad olema võrdkülgse kolmnurga kujulised, mille tipp on suunatud üles. Kolmnurga külje pikkus peab olema 150...200 mm. Kollased vilkurid
91/663/EMÜ ja 97/28/EÜ) metoodikale ning L kategooria sõidukitel Ereegli nr 53/01 või direktiivi 93/92/EÜ (paranduste direktiiv 2000/73/EÜ) metoodikale. [RTL 2002, 106, 1575 jõust. 01.01.2003] Kood 222. Helkurid Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukite helkurid peavad vastama E reegli nr 3 või direktiivi 76/757/EMÜ nõuetele ja olema paigutatud Ereegli nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt; 2) eesmiste helkurite värvus peab olema valge ja tagumistel punane. Eesmiste ja tagumiste helkurite välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm ja helkurite siseservade vahe ei tohi olla väiksem kui 600 mm (400 mm sõidukite korral, mille laius ei ületa 1300 mm). Haagise eesmiste helkurite välisserv ei tohi olla kaugemal kui 150 mm haagise välisgabariidist. Helkuri ülaserv ei tohi asetseda kõrgemal kui 900 mm ja alaserv madalamal kui 250 mm maapinnast
Kuigi olen käinud mitmetel ÕF laatadel ja tahtsin ka ennast FIE-ks võtta. ÕF laatadel olen käinud koos oma klassiga. Laat oli huvitav ja meeldejääv, kuna laadaplats asus suures kaubanduskeskuses. Paljud õpilased koos oma toodetega olid kohale tulnud, ning tahtsid seal seda rahvale müüa. Meie firma tootis helkureid, kuna me pidasime seda kõige otstarbekamaks asjaks, mida inimesed niikuinii vajavad. Meil olid head tutvused teedevalitsusega, kust me saime odavalt materjali helkurite tootmiseks. Minu panus firmas oli teha reklaami ja tooteid võimalikult palju kohapeal ära müüa. Tänu sellele kogemusele õpilasfirmas hakkasin ma mõtlema, et ma võiks ka tulevikus reklaami alale jääda. Võiks luua endale kuskile ühe reklaamibüroo ja võtta endale kampa head tuttavad, kellega luua üks parimaid reklaamifirmasid. Tahaksin pakkuda inimestele mitmekülgset reklaami nii paberkandjal, ajalehtedes, interneti vaheldusel kui ka välismaal. Selleks oleks
annaabi.ee 
