väikeses idüllilises linnakeses koos oma sõpradega. Ta on väga uudishimulik ja talle on huvi detektiivi töö vastu. Nad võtavad sõpradega ette palju põnevat. Koos loodavad avastada midagi suurt. Alguses tundub, et linnas ei juhyu kunag midagi peale enda korraldatud Rooside sõja, kuid siis ühel päeval hakkab midagi imelikku juhtuma. Järjest kogub hoogu põnevus. Ühel päeval leiab Kalle lossivaremetest helkiva pärli ning sealt algab salapärane juveeliröövli jälitustöö. Lugu lõppes vapralt ja õnnelikult. Tegelaskujud olid rõõmsad ja salapärased. Hetkeks tundus, et tahaks ka seal lossivaremetes olla. Sain positiivse omotsiooni.
SUITSUPÄÄSUKE Suitsupääsuke on väike, sinakalt helkiva musta seljaga lind. Tal on roostepunane kurgualune, valge või kreemikas kõht ja väga pikk lõhkine, vimplitaoline saba. Lennates tundub ta tihti üleni must, olles äratuntav pika saba ja ülivilka lennu järgi. Noorlindudel on lühemad sabad. Suitsupääsukesed vestlevad omavahel sädistades, kui nad majakatusel või traatidel istuvad. Nad on levinud kogu Euroopas ning neid võib kohata ka Skandinaavias, Türgis ja Vahemere-ääres Aafrikas. Euroopas on nad ainult kevadel ja suvel
marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides,
nitraatioon) ning lisada mõned tilgad tõestusreaktiivi. 1.1 Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Moodustub valge sade, mis lahustub soojas vees. b) I -ioonidega Pb2+ 2I- PbI2 Tekib kollane PbI2 sade. Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva peenekristalse sademena. Jahutamisel tekkisid kuldsed sädemekristallid. c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade. Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv
Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkloriidi, tekkis valge pliikloriidi sade, mis lahustus soojas vees. Pb2+ + Cl- PbCl2 b) I- - ioonidega Plii(II)nitraadi lahusele lisasin kaaliumjodiidi, tekkis kollane pliijodiidi sade. Tekkinud sade lahustasin vesivannil kuumutades etaanhappega hapestatud vees ning jahutasin kraanivee all. Kiire jahutamise tõttu eraldus sade kuldselt helkiva peenekristallse sademena. Pb2+ + I- PbI2 c) CrO42- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkromaati, tekkis kollane pliikromaadi sade. Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Sade lahustus NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH- [Pb(OH)4]2- + CrO42- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Hõbenitraadile lisasin kaaliumkloriidi, kettis valge hõbekloriidi sade.
Kasutatud ained: 2M HCl, 0,25M KI, 0,2M K2CrO4 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge tihe pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 2) I-ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub intensiivne kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Kuumutasin sademe 2M etaanhappega hapestatud vees, seejärel kiiresti jahutasin ning eraldus kuldselt helkiva peenekristalliline PbI2 sade. 3) CrO42-ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + 2K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob, lahus on värvitu: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag + -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv
Vana-Kreeka hetäärid ei kirjutanud traktaate armastusest, nagu seda tegid nende ametiõed Itaalias mitu sajandit hiljem. Hea meelega lugesid nad aga meeste töid. Ka näitekunst polnud neile võõras. Nii kandis üks hetäär koo oma sõpradega ette ika vähegi skandaalse maiguga loo mütoloogiast, ise sealjuures tantsides ja improviseerides. Rikkamad hetäärid elasid omaette majas. Hetäär Thaisi maja on ilukirjanduses kirjeldatud nii: "Kaks hõbedaselt helkiva lehestikuga iidset oliivipuud kasvasid mäekingu jalamil, nende varjus seisis valge väike maja. Lühikesest trepist üles astudes pääses tillukesse aeda, kus õitsesid üksnes roosid. Erinevalt teiste hetääride majadest puudus sissepääsu kohal Thaisi nimi, samuti ei olnud eestoas ka tavalist parfüümidest küllastunud hämarust." Tihti võtsid hetäärid kodus vastu külalisi. Neile tuli vastu sale tütarlaps peenekoelises rindade alt vööga kokku seotud kitoonis
läheb kogu piim ja muu toiduvaru. Naksitrallid meelitavad kassid linnast välja ning neile omistatakse medal edukalt lõppenud kassivastase võitluse eest. 10 4.2. Naksitrallid. Teine raamat Naksitrallilugude teine raamat arendab ökotasakaalu teemat edasi. Naksitrallid, värsked auraha kavalerid, satuvad oma rännakul Kingpoole lapsepõlveradadele. Harakas varastab Kingpoole rinnast helkiva auraha ja lendab sellega mäe otsast paistvate lossivaremete juurde, kus kasvava männi otsas on linnu pesa. Naksitrallid suunduvad auraha ära tooma, kuid varemetes avanev pilt on õõvastav paik on koduks tervele rotikarjale! Naksitrallidel läheb korda pääseda puu otsa, kuhu nad aga rottide kätte lõksu jäävad. Puutüve sees olevas haraka varakambris süstematiseeritakse ja pannakse kirja kogu sinna aegade jooksul kokkukantud vara. Ühtäkki aga rotid lahkuvad varemetest
Juhtide seast puudub aga kõige kardetum ja osavam väejuht Achilleus. Ikka veel peab ta viha ning on jäänud oma telki. III laul Sellal, kui kaks armeed teineteisele lähenevad, annab Priamos Helenale korralduse, et see tuleks tema juurde linnamüürile. Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: ,,Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?" küsib ta. ,,Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem." ,,Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: ,,See on mu mees Menelaos, kellelt su poeg Paris mind röövis..."
Kell üheksa hakkas väike ratsanikerühm Planchefga eesotsas edasi liikuma teed mööda, mida oli kasutanud sõiduk. See oli sünge pilt -- kuus vaikivat meest, igaüks oma mõtteisse süvenenud, ratsutasid mornilt nagu meeleheide, ähvardavalt nagu karistus. XXXV KOHTUMÕISTMINE. Oli pime tormine öö, taevavõlvil kihutavad sünged pilved varjasid helendava tähevalguse. Kuu pidi tõusma alles keskööl. Aeg-ajalt võis näha silmapiiril helkiva välgu sähvatusel valgena ja üksikuna kulgevat teed. Sähvatuse kustudes mattus aga kõik jälle pimedusse. Vahetpidamata pidi Athos tagasi hõikama väikesest rühmast ette ruttavat d'Artagnani ja sundima teda oma kohale jääma, mille too küll hetke pärast uuesti maha jättis. Tal oli vaid üks mõte -- minna edasi. Ja ta läks. Vaikides läbiti Festuberfi küla, kuhu oli jäänud haavatud teener, siis sõideti piki Richebourg'i metsaäärt. Her-lier'sse jõudes suundus ikka
annaabi.ee 
