Tallinn 2012 Sisukord: Sissejuhatus 3 Udu areng 4 Udu liigid 5 Udu mõju meresõidule 7 Kokuvte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. (1) Joonis 1 Udu areng Estis on keskmiselt 50..70 päeva aastas, mil esineb udu. Kõige harvem esineb seda mai ja juunikuus ning kõige tihedam sügisel. Rannikul esineb udu harvem kui sisemaal. Udu vähendab vahemaid, mille piires on võimalik esemeid selgelt näha (nähtavus), ning on seetõttu ohtlik laevaliikumistele. (1) Joonis 2 Udu liigid
Lumi Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Udu, sudu Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlemate kogum, mis vähendab nähtavust väiksemaks kui 1 km. Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondens atsioonituumakestele. Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Eeskujuks sellise sõna leiutamisele on ingliskeelne termin "smog" (smoke + fog). Esineb vähemalt kahte tüüpi sudu, millest esimest – nn
Hg, tsüaniidid, plii, nitraadid Orgaanilistele ainetele (8 nimetust), sh. Pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid, fenoolsed ühendid, klorofenoolid, kloroform 3) Indikaatornäitajad Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine 1) Heljuvate osade eemaldamine 2) Humiinhapete (värvivad vee kollasest kuni pruunini) eemaldamine 3) Liigse raua eemaldamine 4) Kloorimine/Osoneerimine 5) Kloorimine · pH 6-8 juures kloorgass lastakse vette ->moodustuvad HClO ja ClO- (koos lahustumatu Cl2-ga väljendatakse kui vaba kloor) · Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig (>0,1mg/L) -> kõrvaldatakse SO2, Na2SO3 või Na2S2O3 abil ->flitreeritakse läbi
Sool Väljakeedetud sool ehk keedusool on peeneteraline ja sobib oma puhtuse ning vees kiire lahustumise tõttu küpsetamiseks paremini kui kivisool. Suhkur Valge suhkur ehk peensuhkur on värvuselt valge, puhas, ei sisalda võõrlisandeid. Kristallid on käega katsudes kuivad, pudenevad, mittekleepuvad, niiskusega 0,15%. Samuti on peensuhkur magusa maitsega, ilma kõrvalmaitseta ja lõhnatu. Rapsiõli Toiduõli on kollase värvusega, läbipaistev, setteta ja ilma heljuvate osakesteta. Õli ei ole terava lõhnaga, maitse on rapsiõlile omane ja ilma kõrvalmaitseta. Vesi Joogivesi on läbipaistev, värvitu, lõhnatu, kõrvalmaitseta ja puhas ning vastab normile. Mooniseemned Mooniseemned on pisikesed ümarad musta-hallika värvusega seemned, mis on kupardest vabastatud. 6 2. PRAKTIKAL TEOSTATUD PÕHILISED TÖÖOPERATSIOONIDE
l Õli molekulid 1 Õlilaik veepinnal. Lõike AA külgvaade. Molekulide läbimõõt. Vesiniku aatom 0,12 nm (nanomeeter) Vesiniku molekul (H2) 0,25. Lämmastiku molekul (N2) 0,32 nm. Hapniku molekul (O2) 0,30 nm. Vee molekul (H2O) 0,30 nm. Valgu molekul üle 400 m. Võrdlemiseks õhus heljuvate osakeste mõõtmeid. Tolmuosake 0,10,001 mm. Veepiisk udus 0,010,001 mm. Aineosakeste vahel on vaba ruum Mõnede vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem komponentide ruumalast. Seda nimetatakse kontraktsiooninähtuseks. Kontraktsiooninähtus ilmneb etanooli (piirituse) ja vee segamisel. Kui segada 50 ml etanooli ja 50 ml vett, siis saadud segu ruumala on 94 ml. Segu ruumala on väiksem komponentide ruumalast.
• kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust. Võrratu nii peenral kui talvistes kuivkimpudes. Seemned võib külvata vara kevadel otse avamaale. LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA • Vahemere maadest pärit üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba meenutavad hallikasvalged õisikud ilmuvad juulis. Taim talub nii tuult kui vihma ning õisikud sobivad hästi
Varsti veenduti, et see nähtus iseloomustab kõiki orgaanilisi ja anorgaanilisi suspensioone ning emulsioone, kui osakesed on küllalt väikesed. Nähtus, mida hiljem nimetati Browni liikumiseks, muutub nähtavaks, kui osakese läbimõõt d < 4 m. Ning mõõtmete vähenedes liikumine kiireneb. Browni liikumise põhjuseks on molekulaarkineetilised nähtused. Keskkonna molekulid, olles pidevas kaootilises liikumises, põrkuvad vastu heljuvate osakeste pinda ning annavad neile osa oma kineetilisest energiast. Need põrked ei toimu aga ühtlaselt kõikidest külgedest. Selline "pommitamine" põhjustabki osakeste korrapäratu siksakilise liikumise dispersioonikeskkonnas. Osakeste kaootiline soojusliikumine(st. liikumise intensiivsus sõltub temperatuurist). 150. Mis erinevus on molekulide soojusliikumisel gaasis ja vedelikus? Gaasis saavad molekulid liikuda vabalt aga vedelikus ainult oma liikuva
metalliga. Mõned seda tüüpi manused neutraliseerivad ka õlisse kogunevaid happelisi produkte. Korrosioonivastaste manustena kasutatakse leelis- ja leelismuldmetallide alküülfenolaate. Mõned korrosiooni takistavad manused toimivad ka antioksüdantidena. Detergendid või dispergendid on pesevad õli manused. Pesemisvõime tähendab õli omadust lahustada oksüdeerumise tulemusena tekkinud lakki ja tahma ning hoida ära õlis heljuvate oksüdeerumisproduktide liitumine. Kuna õli moodustavatel süsivesinikel seda omadust ei ole, tuleb õlisse lisada leeliselise reaktsiooniga pesevaid ühendeid, nagu sulfonaate või mõningaid polümeere. Nõrgalt leeliselised on C-3 (Ba-sulfonaat) ja CK-3 (Ca-sulfonaat), tugevalt leeliseline on PMC. Polümeersed manused erinevad sulfonaatidest selle poolest, et ei sisalda tuhka ja selle tõttu vähendavad kulumist võrreldes sulfonaatidega. Pesevaid manuseid kasutatakse peamiselt mootori-
metalliga. Mõned seda tüüpi manused neutraliseerivad ka õlisse kogunevaid happelisi produkte. Korrosioonivastaste manustena kasutatakse leelis- ja leelismuldmetallide alküülfenolaate. Mõned korrosiooni takistavad manused toimivad ka antioksüdantidena. Detergendid või dispergendid on pesevad õli manused. Pesemisvõime tähendab õli omadust lahustada oksüdeerumise tulemusena tekkinud lakki ja tahma ning hoida ära õlis heljuvate oksüdeerumisproduktide liitumine. Kuna õli moodustavatel süsivesinikel seda omadust ei ole, tuleb õlisse lisada leeliselise reaktsiooniga pesevaid ühendeid, nagu sulfonaate või mõningaid polümeere. Nõrgalt leeliselised on C-3 (Ba-sulfonaat) ja CK-3 (Ca-sulfonaat), tugevalt leeliseline on PMC. Polümeersed manused erinevad sulfonaatidest selle poolest, et ei sisalda tuhka ja selle tõttu vähendavad kulumist võrreldes sulfonaatidega. Pesevaid manuseid kasutatakse peamiselt mootori-
..-20C. Pinnakihi temperatuur sõltub geograafilisest asukohast, aastaajast, hoovustest jne. Aastaaegade vaheldumisega seotud temperatuurikõikumised parasvöötmes kaovad 300....400 m sügavuses Valgus: valgustatus langeb kiiresti sügavusega, juba 100...200 m sügavusel ei piisa taimedele fotosünteesiks. Valgustatuse ulatus sõltub: geograafilisest asukohast (langevate kiirte nurk veepinna suhtes), aastaajast, vee läbipaistvusest (hõljuvate ja heljuvate organismide ja osakeste hulgast). Soolsus: maailmameres 34...35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1
annaabi.ee 
