Kontrolltöö "Laineoptika,, Mida tähendab ütlus ,,valgus kui elektromagnetlaine"? Valgus, nagu ka elektormagnetlaine, kannab edasi võnkumisi.Millal käitub valgus kui elektromagnetlaine, millal kui osake? Mille poolest erineb ja sarnaneb elektromagnetlaine vee- ja helilainetest? Erinevalt vee- ja helilainetest ei võngu elektromagnetlaine levimisel mingi keskkond. Elektromagnetlaines ei ole mingeid laineharju ega -põhju nagu ka veelainetele. Valguslainet iseloomustavad suurused (definitsioon, tähis, mõõtühik) LAINEPIKKUS Vahemaa, mille laine läbib ühe täisvõnke jooksul 1m LAINE SAGEDUS Võngete arv ajaühikus f 1 Hz
valgusel. Allikad on Päike, hõõglamp, ahi, automootor. · Mis on ultravalgus, selle lainepikkus ja ultravalguse allikad? Ultravalgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Allikad tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp. · Mida tähendab väide, et valgevalgus on liitvalgus? Valge valgus on liitvalgus, sest selle saamiseks tuleb liita punast, rohelist ja sinist valgust · Mille poolest elektromagnetlaine erineb vee- ja helilainetest? Elektromagnetlaine ei pane võnkuma mingit keskkonda, vee- või helilaine paneb.
andma märku, millal kui hakkab kuulma hästi nõrka heli. · Vaegkuulmine, Hypacusia (lad. k.), Hypacusia (ingl. k.) Põhjus ja Ravi · Kuulmislangus tekib kuulmekile, kuulmeluukeste või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. · Helilained ei suuda katkist kuulmekile (näiteks keskkõrvapõletiku korral) normaalselt võnkuma panna, mistõttu neid võnkeid ei edastata. Kuulmislangust võib põhjustada kuulmeluukestest ahela jäikus. Helilainetest võnkuv kuulmekile annab küll võnked kuulmeluukestele edasi, kuid nende liikuvus on häiritud (näiteks otoskleroosi korral) · Võib tekkida ka vanadusest. · Kuulmelangusega inimesed on leidnud suhtlemiseks ühise keele: Viipekeel. · Ravida võib seda füüsikaliste meetoditega, kirurgilise raviga ning kuulmisabivahenditega. Downi tõbi · Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. ·
· Valguse interferentsika (P) nimetatakse kahe laine liikumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdada või nõrgendavad üksteist. · Koherentsed lained on lained, mille kuju aja jooksul ei muutu. · Difratsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Hästi jälgides difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. Valgulained erinevad helilainetest laineallika, laine tüübi, laine kiiruse ja võnkumisamplituudi poolest. · Valguskiireks nimetatakse sirget mis näitab valguse levimise suunda. · Valguse murdumine on nähtus kus valguskiir muudab oma suunda 2 keskkonna piiril. · Murdumisnurk on võrdne langemisnurgaga kui =0o · Peegeldumisseadus: langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna
a) Retseptoorne osa vastuvõttev osa b) Juhtiv osa pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20 sisekõrva retseptoorsed rakud-kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus) 177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
Iga vastuvõtja on spetsiifilised orienteeritud. Pretsentraalkäär tsentraalvao käär, kust lähtuvad käsklused(tahan, lähen panen ukse kinni, ei taha). Hipikombi käärukonksu tead ? 72. Kõrva ehitus: välis-, kesk- ja sisekõrv. Joonis 20. Õpik lk 235, 239. 73. Kuulmisanalüsaatori osad. Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik(trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab
teojuha kattemembraan retseptoorsed rakud kuulmisnärv tugirakud basilaarmembraan trummiastrik spiraalleste 175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude
heliisolatsioonilindiga. 8 Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumine Heli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas. Osa helilainetest neeldub nimetatud elementidesse, ülejäänud peegelduvad edasi. Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum „kärarikkam“ ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui „elav“ või „elutu“ on ruumi
Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna. Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga. Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni. 17. Müra neeldumine ja peegeldumineHeli neeldumine Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas. Osa helilainetest neeldub nimetatud elementidesse, ülejäänud peegelduvad edasi. Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum ,,kärarikkam" ning kaja kestvus pikem. Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui
Heli levikut ruumis saab vähendada helineelava materjali, mis aitab summutada peegelduvat heli kasutamisega ruumi sisepindades. Materjali absorbeerimisvõimeks nimetatakse seina läbiva või seina poolt absorbeeritud heli intensiivsuse suhet kogu seina pinnale langenud heli intensiivsusesse. Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest. Materjali võimet heli absorbeerida iseloomustatakse helineeldumisnäitajaga, mis on see osa helilainetest, mis neelatakse materjalsi, arvestatuna 1 m2-le pinnale. Mõningate puuliikide puidul on võime resoneerida, s.o tugevdada heli moonutusteta. See puidu omauds on väga tähtis muusikariistade tööstuses. Puidu resonantsomadused sõltuvad puidu ühtlasest ehitusest ja tihedusest. Mida kitsamate aastarõngastega ja mida ühtlasem on nende asetus, seda kõrgem on puidu võime resoneerida. Kõige sobivam on selline puit, millel on sügisosa % 5...20 ja aastarüngaste laius 1...4 mm.
PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 181) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed -> Juhtiv osa – II peaajunärv/ nägemisnärv -> Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 182) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust) 183) Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest -> 2.välimine kuulmekäik -> 3.trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema -> 7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud 184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte 41
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 81 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores.
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast. 1) Retseptoorne osa – võtab vastu ühte kindlat ärritajat, moodustuvad sensoorsete rakkude dendriididest 2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 81 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores.
annaabi.ee 
