4. Kuidas töötab inimese tasakaalumeel? 5. Mis on haistmiselund, milline on selle ehitus? 6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele.
Kui valida kõrvaklapid õigesti, arvestades töökeskkonda ja kasutaja vajadusi, võib nendega töötada häirimatult kogu päeva. Nagu öeldakse parimad kõrvaklapid on need, mida ei märka. Kuidas tekib kuulmistrauma? Helilained on kuulmise alus ning helide liikumise eelduseks. Kui lained ei mahu kõrva normaalsesse kuulmispiiri, on neil hävitav toime. Sisekõrvas paiknevad lainete vastuvõtjad ehk nn kuulmiskarvakesed, mis reageerivad kõrva sisenevatele helilainetele. Mida kõrgem on helitase, seda rohkem kuulmiskarvakesed õõtsuvad. Liikumine muundatakse omakorda ajusse sisenevateks närviimpulssideks. Kuulmiskarvakestele korduvalt kohalduv kõrge mürahulk kahjustab neid ja need võivad katkeda. Järelejäänud kuulmiskarvakesed suudavad aga edastada vaid murdosa kõrva sisenevast informatsioonist. Nii tekibki kuulmistrauma. 6 Kokkuvõte: Alati on oluline kanda ja kasutada ettenähtud kaitsevahendeid ehitamiseks,
andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. · Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. · Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. · Maapind võngub edasi-tagasi. · Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Ristlained ehk s-lained · Levivad kuni 7,3 km/h. · Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained,
Näiteks toob Dretske mikrofoni, mille sisse öeldes ,,Võngu kiiresti!", mikrofon teebki seda. Aga ta ei tee seda ju mitte seepärast, et ütleja seda käskis, vaid hoopis seetõttu, et helilained panevad ta võnkuma. Ta võngub ka siis, kui öelda risti vastupidist ehk siis ,,Ära võngu!" Kuna tegelikult mikrofon ei suuda vahet teha, mida tal kästakse teha, siis ta ju ei reageeri sellele, mida talle öeldakse, vaid helilainetele. (Ibid, 1276-1277) 5 Analoogiline on olukord ka mõttega. Kuigi loomal võivad olla mõtted ja need mõtted panevad ta mingis suunas tegutsema, ei tarvitse loom seda, mida ta teeb, teha sellepärast, et ta mõtleb, mida ta teeb. Tema mõtete sisu või tähendus võib põhjuslikust seisukohast olla ebaoluline. Seega ei pruugi tema käitumine olla intelligentne pelgalt seetõttu, et ta mõtles
põhjustab enam madalate helide kuuldavuse languse. Ravi: lineaarse võimendusega kuuldeaparaat - sensorineuraalne – närvikahjustus e. helivastuvõtuaparaadi (sisekõrv) kahjustus, langenud on kõrgete helide kuuldavus. Ravi: mittelineaarse võimendusega kuuldeaparaat. - tsentraalne - tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras) - segatüüpi – • Konduktiive KL – Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid)
· Vaskulaaranomaaliad · Kaelalülide muutused · Süsteemsed haigused · Psühhofüsioloogilised Ravi: 1.MEDIKAMENDID: lidokaiin; krambivastased ained; antidepressandid; trankvillisaatorid; verevarustust parandavad ained. 2. Rahvameditsiin: naistepuna, hõlmikpuu, piparmünt 3. Psühhoteraapia; akupunktuur 4. Tinnituse maskerid 5. Tinnitus retraining therapy ümberõpperavi meetod 6. Heliteraapia 19. Kuulmislanguse klassifikatsioon 1)Konduktiive KL Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva Erinevad põhjused: · väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga · kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) · kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgnestenoos · kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon · sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis
Konduktiivne kuulmislangus: tekib, kui kahjustatud on välis- või keskkõrv ja takistatud on heli levimine sisekõrva. Eelkõige põhjustab see madalasageduslike helide kuuldavuse langust. Väliskõrvas võib heli levimise takistuse põhjuseks olla kas vaegummistus või infektsioon, keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda. – Takistus helilainetele esineb välis- või keskkõrvas – Sellega häiritud helilainete edasikandumine sisekõrva – Erinevad põhjused: • väliskuulmekäigu ummistus kõrvavaigu, võõrkehadega, põletikulise turse või sekreediga • kuulmekäigu kasvajad (eksostoosid) • kuulmekäigu kaasasündinud atreesia või omandatud põletikujärgne stenoos • kuulmekile põletikuline paksenemine, kuulmekile perforatsioon
ut.ee/~ly/xklass/pt9.html - illustreeriv materjal) 142. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina purustusi põhjustavad seismilised lained? 29 Maavärina koldest lähtub erinevate kiirustega seismilisi laineid. Kõige kiiremini levivad pikilained (kuni 13 km/s). ristilained on aeglasemad (kuni 7.3 km/s) ning kõige aeglasemad on pinnalained. Seismilised pikilained on sarnased helilainetele. Need on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega pikilained, mis saavad levida nii tahkes kehas kui ka vedelikes. Maapind võngub edasi-tagasi, nagu näidatud animatsioonis. Seismilised pikilained tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. Seismilised ristlained on kõrge sageduse ja lühikese lainepikkusega lained, mis levivad aeglasemalt kui pikilained. Ristlained ei saa levida läbi vedelike. Seismilised ristlained põhjustavad müüride ja
annaabi.ee 
