Erkki-Sven Tüür (1959) Looming · ,,Sümfoonia seitsmele esitajale" (1980) · ,,Lumen et cantus" (1982) · ,,Päikesevene" (1983) · Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock-muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. · Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus. · Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad. · Neljas sümfoonia ,,Magma" (pühendatud E.Glennie'le) · Sümfooniaorkestrile on loodud ,,Searching for Roots", ,,Zeitraum", ,,Exodus" · ,,Aditus" (Lepo Sumera mälestuseks) · Keelpilliorkestrile on ,,Insula deserta" · Annab instrumentaalkontserte, viiulikontserte, tsellokontserte, klaverikontserte.
Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne. On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Rääsa tema helikeelele on iseloomulik erinevate, kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, "kaadrite" kiire vahelduvus, üllatuslikkus, isegi kaleidoskoopilisus . Üksikuid "kaadreid" ühendab aga motoorne liikumine, mis on samuti olnud aastakümneid Räätsa muusika tunnuseks.
sümfoonia ,,Babi jar" (kasutab bassi ja muskoori; hilisperioodi tuntuim meloodia; sõjavastane sõnum). 11. George Gershwini tähtsamad teosed: ,,Rhapsody in Blue" (tõi talle maailmakuulsuse), ,,Lady be Good" (igihaljad hitid, nagu nt ,,The Man I Love"), ,,Ameeriklane Pariisis" (orkestriteos, programmiline teos), ,,Porgy ja Bess" (ooper jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi armastusest; seda ooperit võivad ette kanda vaid mustanahalised). 12. George Gershwini helikeelele on iseloomulikuks jooneks sümfoonia ja jazzi ühendamine. Ta esindab sümfoonilist jazzi.
The Murphy Band. Alguses kõlas muusika elavas esituses restoranides pigem tantsu – ja saatemuusikana. 3. Iseloomusta 20. sajandi alguse jazz’i ning nimeta tuntuid muusikuid. Sajandi alguse jazz’i iseloomustas vaoshoitus, meloodiline esitluslaad ning esitajate stiilipuhas välimus (must või valge ülikond, väike kikilips või kaelaside kaelas, stiilne soeng ja lakknahast kingad jalas). Sellegipoolest oli muusikakriitikute suhtumine uuele helikeelele eitav. Artur Rinne. 4. Iseloomusta 1940.-1950. aastate kultuuri. Kirjuta kas kultuuri saab iseloomustada sõnaga vabadus või piiratus. Eesti kultuuri iseloomustab 1940.-1950. aastatel vahetult peale maailmasõda, sellised märksõnad: Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid. Vabalt võis mängida jazz’i kui toonast lemmikut moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt
Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaistvaim instruentaalmuusika looja................................. Heino Eller. 2. Kirjuta lahti mõte ,,Elleri“ koolkonnale aluspanija? Tema töö pani aluse nn Elleri koolkonnale ja uuele helikeelele eesti muusikas. 3. Nimeta millistes žanrites on Eller kirjutanud muusikat ning iseloomusta muusikalist helikeelt. Eller kirjutas praktiliselt eranditult instrumentaalmuusikat, lisaks kammer- ja orkestriteoseid, sümfooniaid, sümfoonilisi poeeme koorilaule ja soololaule. 4. Meenuta, mida tähendab programmiline muusika ja kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri loomingus? Nimeta helilooja 2 tuntumat programmilist teost.
Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva, muutuva heliloojaga, on tema loomingule üldiselt omane erinevate stiilijoonte ja kompositsioonitehnikate kõrvutamine-vastandamine. Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock- muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Suur osa Tüüri loomingust on sündinud muusikamaailma tippinterpreetide ja kollektiivide tellimusel, lähtudes nende võimetest ja kollektiivide konkreetsest koosseisust. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel
Neis on euroopaliku ja orientaalse kultuuri jälgi, gregooriuse koraali ja barokkmuusikale omase väljenduslaadi põimumist rock-muusikaga. Ehkki Tüüri näol on tegemist pidevalt areneva, muutuva heliloojaga, on tema loomingule üldiselt omane erinevate stiilijoonte ja kompositsioonitehnikate kõrvutamine-vastandamine. Tema muusikas võib leida varase mitmehäälsuse ja baroki sugemeid, minimalismi ja rock- muusikat, diatoonikat ja 12-toonilist seeriatehnikat. Helikeelele on iseloomulik nii polüfooniliste liinide selgus ja klastrite kõlamass kui ka improvisatsiooniline vabadus kõrvuti rangelt piiritletud rütmiga. See kõik on sulandunud loomulikuks ja mõjuvaks tervikuks. Paljud Tüüri teosed on varustatud pealkirjadega, mis aitavad paremini mõista teose struktuuri või muusikalise arengu eripära. Samas ei tähista need kunagi programmi. Helilooja ise on öelnud: ,,Pealkirjad panen tihti tagantjärele
selle olemust. Ta otsis teadlikult rahvuslikku kirjaviisi ja selles osas oli talle suureks eeskujuks Sibelius. Eduard Tubin on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: "Minu muusika rajaneb klassikalistel traditsioonidel ja sisaldab sageli eesti rahvamuusika jooni.". Eduard Tubin on üheks olulisimaks sümfoonikuks eesti muusikas. Tema loomingu suurima osa moodustavad kümme sümfooniat. Sümfooniad on Tubina helikeelele iseloomulikult terviklikud, haarava dramaturgiaga ja kõrgelt meisterlikult orkestreeritud teosed. Neid võib kõrvutada 20. sajandi suurimate sümfonistide Sostakovitsi, Sibeliuse ja Honeggeri sümfooniatega. Tubina esimesed sümfooniad valmisid 1930. aastatel. Ta kasutas oma teoste üksikosades traditsioonilisi vorme, eriti iseloomulik on sonaadivorm oma teemade vastandamise ja arenduslikkusega. Tema iga sümfoonia on äärmiselt omanäoline.
rütmilist kõnet. Umbes paarsada aastat tagasi hakkas regilaulude kõrval eesti talurahva hulgas üha rohkem levima ka teistsuguse helikeele ja poeetikaga laulustiil. Esmalt tekkis siirdevormiline ja hiljem lõppriimiline rahvalaul. Lõppriimiline rahvalaul on elavas kasutuses ja aktiivselt loodav veel tänapäevalgi, kuid nüüd on sellel valdavalt meelelahutuslik roll. Lõppriimiline rahvalaul on koorilaulu helikeelele lähemal ja sellest mõjutatudki, kuid rahvalaul ja koorilaul on siiski olemuslikult erinevad nähtused. Uuemate rahvalaulude stiilis on ka suurem osa vaimulikust laulupärimusest. Eestis keelati rahvalaulud ära ajal, kui tuli baptism. Leiti, et rahvalaulud on ropud ja inetud. (näide ,,Küla mulle ütleb", lk 21). Kirik hakkas inimestele õpetama kolmehäälseid laule ning need olid märksa ilusamad, kui lihtsad rahvalaulud.
muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on kirjutanud ligi 50 sega-, nais- ja meeskoorilaulu, mitmeid on võetud üldlaulupidude ja muusikapäevade kavva (nt. ’’Laulik’’, ’’Hommik’’, ’’Me oleme põhjamaa lapsed’’ jt). Aava laulud on pälvinud ka auhindu koorilaulude võistlustel. Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning tema helikeelele on omane meloodiarikkus. E. Aava laulik Evald Aav ’’Tõsine’’ muusika ENSV ajal Abi Zeider on 31.08.1920. Valgas sündinud ja 12.03.1999. aasatl Tallinnas surnud juudist trompetist. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet ning omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas
mitmesuguseid moodsaid võtteid ja pöörama “Kukerpillid”, mille looming oli segu vähem rõhku meeldejäävale meloodiale. Ühe kantristiilist ja rahvalikust laulust. Järjekordse kesksema uuendajana väärib märkimist Eino subkultuurilise nähtusena jõudis Eestisse 1980 Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit. mõtteviisi kõrval tähendas ka vastavat “Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat. moodsaks eesti heliloojaks kujunes aga Arvo Muusikaelu lahutamatuks osaks jäid iga
annaabi.ee 
