Seda m�jutas k�ige rohkem arvutite ja interneti areng. esimesed nutitelefonid 11. mida t�hendab fragmenteerumine kultuurilises kontekstis? see on olukord kus mitte keegi ei j�ua j�lgida infovoogu. Inimesed valivad omale sellest mingi osa ja sukelduvad virtuaalsesse "oma maailma" kus nad v�ivad leida s�pru teiselt kontinentidelt, tundmata samal ajal oma naaberkorteri elanikke 12. milles seisnes 70ndate nn eesm�rkide h�gustamine? 70ndate hakkasid noortekultuuri helgus ja optismis taanduma, asemele tuli raskemeelsus ja isegi v�givald. seniseid v��rtusi ja t�ekspidamisi oli juba paark�mmend aastat kummutatud, kuid k�simuses, millega neid asendada, �ksmeelt ei tekkinud. ideaalise n�rtsimine kajastus ka absurdihumoori levikus. 13 mida t�hendab postmodernism? keegi ei teagi t�pselt mida �ieti t�hendab. v�imalik et gdgu oli �lima eitusega - kaysega lammutada inimkultuuri ja inimest kui sellist.
Näen ta ümbruses lilli ja nende kasvamise kiirust, samas ka jälgede ilu, ja inspiratsiooni siirust, ta sirutab käed ja naeratab päikse poole, ja mis ma näen, päike naerab ka temale poole, Ta suudab näha, ka talve imelist suurt tõmmet, ning ei pelga ka hüpata sinna pehmesse lumme, Ta näeb lumes helkivaid kristalle, ja selle lume pehmuse tunnet, ta hääl sätendab kui värvimängudest tekkinud helgus, milles kõiksuse sära, toob alati rõõmu ja kergust, ta on kui looduse ime, mis kingituseks kõigle, ta loodud, kui lendavast tähest ja õnne särast, Ta kui tõusev täiskuu ratas, mis kumab udu läikes, ning rõõmupahvak mis särab kui keskpäeva päike Ma ei teagi, miks mõistus mind, üldse enam ju kanna, kuid tahaksin veel näha, teda kes kui tõeline jumalanna, Kas see ilmsi või unes, aru ma ei saa,
Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie
Naearatus avab ukse parema tervise poole. Targad teadlased on õelnud, et pool tundi korraliku naermist pikendab eluiga päeva võrra. Kas see nii ka on, ei tea keegi, aga kui inimene iga päev naeratab, hoiab see inimese positiivsena ja mida positiivsem on inimene, seda parem on ta tervislik seisund. Minu vanaema, kes on nüüdseks juba väga vana, kui täie tervise juures ja üks positiivsemaid inimesi keda tean, alati lai naeratus näol, see on Sära ja helgus mis võib olla nii intensiivne, et nakatab, sunnib kaasa naeratama ja tekitab soovi sukelduda sellesse positiivsusse On ka selgeks tehtud, et inimene ise oma positiivse hoiakuga aitab tohutult kaasa enda haigustest välja saamiseks. Naeratus avab ukse, mis aitab välja tulla probleemidest. Kõige rohkem pidavat naerma kuueaastased lapsed. Hiljem naerab inimene üha vähem, sest elukogemus ja mured teevad oma töö, kui just naeratus, ilma põhjuseta, aitab tulla välja
1973 Teos "Naise portree" on üks Inimene Roode Laäbitöötatud hilistes viimaseid Roodel valminud portreedel on portreedes jookseb töid vabaduses enne 1949.a. peamiselt tõsine, Roodele iseloomulik arreteerimist ning Siberisse murelik, nukker või geomeetriline saatmist. Selle koloriidis on traagiline, sest teda võrgustik mööda nägu. veel tajutav nooruse uljus huvitasid nimelt Kuid tähelepanu ning helgus, kuid naisepilk niisugused ajast pöörakse ka sisule. kõneleb juba mõtlikkusest ja puretud tegelased. tõsidusest. Turg. (Kavand I) Henn Roode varasemas loomingus näeme tüüpiliselt pallaslikku maalilist värvikäsitlust. Tema edasine vormikäsitlus muutus aga järjest üldistavamaks ning kunstnik kujundas välja isikupärase, vaid talle omase Turg
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine
- kasutab Musta Ameerika ajalugu, mis on täis legende ja müüte „Armas“ - 1987 - tänu sellele teosele sai ta Pulitzeri preemia - ajendiks neegriorja M. Garneri staatus (tappis oma lapsed, et nad orjadeks ei saaks) - peategelane Sethe tapab oma pisitütre - 18 aastat hiljem tuleb lapse hing ema juurde tagasi - Erinevatest lugudest läbipõimunud: orjus, armastuse helgus, süütunne, lootus. - Jutustuse muudab kõhedaks autori neutraalne stiil, pole emotsioone Novell - lühike proosajutustus, millel on üks süžeeliin ja vähe tegelasi, keskendub ühele teemale või konfliktile - rajaja Giovanni Boccaccio Suletud novell ehk toskaana novell - tegevus on kronoloogiline - pinge tõuseb astmeliselt - üllatav lõpplahendus - lõpplahendus on selge - tegelased on muutmatud ja terviklikud
Rooma kirik Kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati kujutama jälle rõivastamata keha. Taavet. Donatello, esimene alastiskulptuur pärast antiikaega Taavet. Michelangelo Gattamelata. Donatello, esimene vabalt seisev ratsakuju pärast antiikaega Maalikunstis lähtuti loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, tsentraalperspektiivi kasutamine, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. Kasutatakse puhtaid värvitoone; helgus, pühalikkus. Detailsus, püüdlemine täiuslikkuse poole. Kujutatud antiikmütoloogia teemasid. Tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega „Ateena kool“ Raffael Antiikskulptuurileiud: nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa seest), nn Belvedere Apollon 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Mungad kopeerisid tekste. Oskasid mitut keelt, tõlkisid ladina- ja kreekakeelseid tekste rahvuskeeltesse. 16
Mõne autori jaoks muutub see omamoodi spordiks (Hando Runnel)), Avanemine ja avatus, taastamise põimumine uuendusega (uuendatakse luulet ja proosat), avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia (trükis ilmunud ja varjatud käsikirjad on erinevad), luulet mõjutas Vladimir Majakovski ja kirjandus käsitlust Roger Garaudy (piirideta realism). Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60ndate lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 196672. Almanahhide laine (Hees, Marm jt) isetekkelised väljaanded, mis iseloomustavad kirjanduslikku sõltumatust. Kui sinna ilmusid kahtlased poliitilised tekstid, siis lõpetatakse see isetegevus ära.
annaabi.ee 
