Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meie metsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Levik ja kasvukohad
Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'.
Arukask (koos sookasega) on levinuim lehtpuu Eestis. See on meiemetsades levikult männi järel teisel kohal. Kased katavad 31,6% Eesti metsamaadest. Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed või rombjad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on 47 ja laius 2,54,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 1525 m, soodsates tingimustes isegi kuni 3035 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Arukase levinud rahvapärased nimetused on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vormi on maarjakask ehk karjala kask.
on arukõiv, raudkask ja õmmik. Arukase üks tuntum looduslik vorm on maarjakask ehk karjala kask. Kirjeldus Arukask on mitmeaastane ühekojaline heitlehine lehtpuu. Tal on valge tüvi ja pikad rippuvad oksad. Võrsed on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda sookasest. Arukasel on kolmnurksed, rombjad või munajad, harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Heleroheliste lehtede pikkus on Page 9 of 14 Tallinna Ehituskool 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. Pikkvõrsetele kinnituvad arukase lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Eestis kasvavad arukased tavaliselt 15–25 m, soodsates tingimustes isegi kuni 30–35 m kõrguseks. Arukase vanus on harilikult kuni 150 aastat. Paljunemine
Puhkeperioodil , mis nagu õitseminegi sõltub liigist ja sordist , hoitakse taim kuivas ja soojas . Talvel jahedamas . Kastmiseks kasutada ainult pehmet vett , mis ei tohi lahtedele ja õitele tilkuda , sest sellest võivad lehed laiguliseks muutuda . Paljundatakse jagamise teel . [2][6] Tsineraaria ( Pericallis ) Kasutatakse õisdekoratiivse üheaastase taimena siseruumides , talveaedades ja verandadel . Pärit on tsineraaria Kanaaridelt . Tsineraaria on heleroheliste , altpoolt sinaka või purpurse varjundiga suurte lehtedega tihe üheaastane rohttaim . Värvuselt valgest oransi , roosa , purpurse või siniseni ning keskosast kontrastse ringiga karikakrasarnased õied moodustavad tihedaid õisikuid . Valgus peaks olema päikeseline kuni hajusvalgus . Temperatuur soe kuni jahe . Muld tuleb hoida pidevalt niiske , vastasel juhul taim närbub . Kasta altpoolt , asetades poti kümneks minutiks veeanumasse . Väetamist pole vaja
varisevad nad varem. Tipuosas rohkem valgust saavad okkad kinnituvad võrsetele radiaalselt, läbilõikes on nad rombjad ja nende tipp on terav. Vähem valgust saavad okkad asuvad võra varjatud osades ebaselgelt kahes reas, on lamedamad, pehmemad ja rohelisemad. 1.1.5Isasõisikud ja emasõisikud Kuuse isasõisikud on 1,02,5 cm pikkused, moodustuvad eelmise aasta võrsete okaste vahele, on alguses ümarad ja punased, pärast tolmlemist ruljad ja kollakad, alusel ümbritsetud heleroheliste soomusjate kattelehtedega. Emasõisikud asetsevad eelmise aasta võrsete tipul, on silinderjad, püstised, helepunased või rohekad. 1.1.6Käbid ja seemned Noored kuusekäbid on violetsed või rohelised, valminult helepruunid või punakaspruunid, rippuvad, pikkus 1016 cm, läbimõõt 34 cm. Levila piirides väheneb käbide keskmine suurus põhja ja ida suunas, samuti on käbid väiksemad mägedes. Alpides, Karpaatides ja Juura mägedes kasvaval teisendil (var
oranzid, õied kollased lopsakad lehed Rohelised lehed tumapunaste roodudega. Lehtdekoratiivne roheline lihakad lehed vilja värvus valge, kreemjas, heleroheline, roheline, tumeroheline või erekollane, mõnel sordil on võrgutaoline või triibuline muster, lehed rohelised või tumerohelised, õied dekoratiivsed erineva kuju kollased ja värvidega sordid lehed rohelised, õied kollased, vili pealt roheline või roheline heleroheliste triipudega. dekoratiivsed on viljad Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik
talvitunud tagasilõigatud okstest tugevamad välja, nõrgemad eemaldage (Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat 2003). Nooremad, hõredamad taimed vajavad tihti põõsa kokkusidumist, sest rasked õiekobarad vajuvad põõsast välja (Tihemetsa). 46 AEDHORTENSIA Iseloomustus Aedhortensia (Hydrangea paniculata) (joonis 16) on kuni 2 m kõrguseks kasvav püstiste okste, rohekasmattide lehtede ja augustis-septembris 20-30 cm pikkuste, puhkedes heleroheliste, hiljem rohekaskollaste koonusõisikutega tihe ümar põõsas (Eesti Aiaklubi 2011b). Joonis 16. Aedhortensia (Hydrangea paniculata) (http://www.neevaaed.ee) 47 Tagasilõikamine Ära õitsenud õisikud peab hiljemalt kevadel maha lõikama. Õitseb rikkalikumalt kui kasvud igal kevadel 5-10 cm peale tagasi lõigata (Eesti Aiaklubi 2011b). Hooldus isekülvil või levimisel
(Hansaplant Hulgi OÜ). 4.14. Sorbaria sorbifolia Harilik pihlenelas 4.14.1. Kirjeldus Harilik pihlenelas (Sorbaria sorbifolia) on rohkesti hargnevate tugevate võrsetega kuni 2 m põõsas. Harilik pihlenelas pärineb Siberist kuni Jaapanini, kasvades metsaservadel ja metsades tihedate põõsastutena. Võrsed on valkjashallid. Lehed on 6-9 paari süstjakujuliste peenelt kahelisaagjate servadega 3-10 cm pikkuste ja 1-3 cm laiuste heleroheliste pikalt teritunud tippudega lehekestega liitlehed. Liitleht kuni 30 cm pikk. Õied on väikesed, valkjaskollased, koondunud kuni 30 cm pikkustesse tipmistesse pööristesse. Põõsas õitseb juunis - juulis. Taimeliiki võib sagedasti kohata vanades mõisaparkides, kus ta kasvab metsikult ning paljuneb juurevõsudest. Muidu on taim külmakindel ja vähenõudlik. Ta on kiirekasvuline ning sobib parkmetsa alla põõsastutena, nõlvade kinnistajana jne. (Aiasõber) 4.14.2. Tagasilõikamine
annaabi.ee 
