......................................................................................ko ostis ja struktuur Mis on Galaktika ? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni
referaat Juhendaja:Sille Allik Valga 2012 SISSEJUHATUS Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist,
a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
mõõtmed Tõelised Jämepihused Kolloidlahused lahused Väiksemad kui 10-5 10-3 cm 10-7 10-5 cm 10-7 cm 12.02.2006 7 Tõeliste lahuste ja kolloidlahuste eristamine Tyndalli efekt Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust Kui juhtida valguskiir läbi tõelise lahuse, siis ei täheldata midagi 12.02.2006 8 Suspensioonid Pihustunud aine on tahke ja pihuskeskkond on vedelik Näiteid igapäevaelust: - Liiv, lubi + vesi = lubimört - Kustutatud lubi + vesi = lubjapiim - Tsemendisegud - Õlivärvid, lakid - Kasutatud mootoriõli - Kohvipuru ja teepuru + vesi = kohv 12.02
· Kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika. Linnutee Linnutee ehk Galaktika. 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma teleskoobi näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. Linnutee koosneb paljudest tähtedest ja suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon. Linnutee on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on seotud jäljed müütidest. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist. Linnutee galaktika põrkub kokku väiksema galaktikaga. Me elame Linnutees hiiglaslikus tähesüsteemis. Linnutee ümber tiirlevad kääbusgalaktikad. Linnutee koosneb loenadmatust hulgast tähtedest, mis on ühte kokku koondunud. Galaktikate põrkumine
Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte.
Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega. Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) . 10.Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud")
Selliselt muundatud taimed ei hävi taimemürkide kasutamisel, küll aga teised taimed, mis umbrohumürgiga kokku puutuvad. Neid GM-taimi nim. herbitsiiditolerantseteks. MARKERTAIMED- Geenisiirdamise õnnestumise kergemaks tuvastamiseks ja GM-taime äratundmiseks ühendatakse vajaiku siirdgeeniga mõnu markergeen,mis avaldub erilise tunnusena. Nt tubakataim,,millele on siiratud markerina lutsiferaasi kodeeriv geen jaanimardikalt. See ensüüm lõhustab lutsiferiini, tekitades helenduva ühendi, kui taime kastetakse lutsiferiini sisaldava veega. GEENITERAAPIA ehk geenravi seisneb enamasti normaalselt taliteva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. Siiratakse sama liigi geene, neid geene siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ega pärandata järglastele. Geeniteraapia võimalused sõltuvad geneetilise puude olemusest. Kui see on seutud
1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98% D ehk 2 H Deuteerium Raske vesinik 1 1 1 0.015% T ehk 3H Triitium Üliraske 1 2 1 10-17 % vesinik 4 H 5 H 6 H 7 H Triitium termotuumarelv, vesinikupomm, kui kella osutid helenduvad pimedas rohekalt, siis on pimedas helenduva fosfori koosises tsinksulfiidii, mida aktiveerib aktiivne triitiumiühend Vesiniku isotoopdest moodustvad ühendid Lihtained H2, HD, D2, HT, DT.T2 Kui pead arvutama molaarmass, siis arvesta massiarvudega: M(H2) = 2*1 = 2 g/mol M(HD) = 1 + 2 = 3 g/mol M(D2) = 2*2 = 4 g/mol Molaarruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3/mol D sisaldus vesinikus on 1,1-1,6 * 10-3 aatomprotsenti D2 Stabiilne ( mittradioaktiivne) Gaas, keemistemp -249,8 0C
Linnutee pikal harul. Linnuteel on kokku 4 haru. Arvatakse et, eestlased hakkasid Linnutee galaktikat kutsuma sellise nimega seoses lindude rännakuga – arvati, et Linnutee näitas rändlindudele suunda. Aasia riigid nagu näiteks Hiina ja Jaapan kutsuvad seda hõbedaseks jõeks. Paljud teised riigid kutsuvad Linnutee galaktikat hoopis Piimateeks. Piimatee nime peale tulid kreeklased, nad said selle idee sellest, et piimatee on nähtav öösel nõrgalt helenduva vööna. Miks me seda galaktikat just nii näeme – Maa asukoha tõttu. Me asume galaktika keskpunktist umbes kahe kolmandiku kaugusel terve galaktika suurust arvestades. Meie päikesesüsteem asub seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat. Linnutee paksuseks on 3262 valgusaastat. Ta liigub kiirusega 5520-6300 km sekundis. Galaktika koosneb ligi 200-400 miljardist tähest.
Foto Tähesadu. 17. novembril 1966 kohtus Maa leoniidide meteooripilvega. Sellel fotol on üle saja meteoori. Meteoorkehad on vähimad ümber Päikese tiirlevad taevakehad tolmukübemed ja jääkristallid. Sattunud Maa atmosfääri meteoorkeha süttib ja jätab taevasse helenduva joone see on meteoor ehk langev täht. Suuremad meteoorkehad ei jõua õhus ära põleda ja kukuvad maapinnale need on meteoriidid. Kuud. Mitmel planeedil on kuud, mis tiirlevad ümber oma planeedi nagu meie Kuu ümber Maa. Mõnel planeedil on kuid palju; näiteks Saturnil vähemalt 18. Päikesesüsteem on äärmiselt stabiilne ja võib praegusel kujul eksisteerida miljardeid aastaid
lämmastikuaatomitest, kõige tugevam on ta 427,8 nm lainepikkusel. Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb magnetpooluseid 9-10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim ,,ots" asub Norra ranniku kohal. Eesti taevas paistab virmaliste ovaal - kui üldse paistab - madala helenduva kaarena põhjataevas. Muudest valgusnähtustest (ehavalgus, linnakuma, kõrgpilved) eristab teda väga ühtlane heledus ja see, et allapoole jääv taevaosa on kaarest endast selgelt tumedam. Eesti asub oma kõrgele laiuskraadile vaatamata virmaliste vaatlemiseks ebasoodsas kohas. Nimelt paikneb magnetiline põhjapoolus vastaspoolkeral, Kanada arktilises saarestikus. Ameerika ongi virmaliste maa, Montrealis on nad sama hästi näha kui Soomes Lapimaal ja nii
Graanuli läbimõõt on u. 10 000 km. Fotosfääris esineb suuremaid tumedamaid alasid päikeselaike. Laikude ümber on heledamad piirkonnad faklid. Need tekivad enne laike ja kaovad pärast. Päikese atmosfääri kaugemad kihid on Maalt nähtavad ainult varjutuste ajal. Kihti mille paksus on 10 000-14 000 km ja mida iseloomustab temperatuuri tõus ja aatomite ioniseerimine, nimetatakse kromosfääriks. Viimane on nähtav täieliku varjutuse ajal helenduva roosa randina. Päikese kroon on hõreda ja kuuma (106) gaasi pilv, mis ulatub Päikese läbimõõdu kaugusele. Kroonist eraldub pidevalt hõreda ja kuuma plasma vool päikesetuul. Kroonis esinevad tihedamad muutuvad gaasipilved protuberantsid. Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberantsid, kromosfääri plahvatused jne.), nimetatakse Päikese aktiivsuseks. Päikese mõju Maale ja seega ka kogu inimkonnale on tohutu
13. Linnnutee galaktika Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee". Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil. Pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat, sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt
tähed, koosneb ka Päike peamiselt vesinikust ja heeliumist, kahest kõige tavalisemast Universumi elemendist. Päikeseenergia: Päikese kiirgava pinna-fotosfääri-temperatuur on suhteliselt madal. Sissepoole minnes kasvab temperatuur kiiresti. Selliste astronoomiliselt kõrgete temperatuuride ning samavõrd astronoomiliste rõhkude juures toimuvad tuumareaktsioonid, mille käigus toodetud energia hoiab Päikese säravana. Päikese kroon. Täieliku päikesevarjutuse ajal liigub Kuu Päikese helenduva pinna ette ning varjab selle meie eest. Ainult sel ajal same me näha Päikese pärlvalget välisatmosfääri, mida nimetatakse krooniks. Päikesevärin: Päikeseloiteks kutsutav võimas plahvatus saadab piki Päikese pinda lööklaine laiali niisamuti, nagu seda teeb maapealne maavärin.Seetõttu nimetatakse seda nähtust päikesevärinaks. Fotosfääris, ekvaatori lähedastel aladel, esinevad päikeselaigud ehk-plekid- madalama temperatuuri tõttu tumedamana paistvad alad
O 8 8 8 26,56×10-24g S 16 16 16 53,12×10-24g P 16 15 16 51,46×10-24g 38) Ruthenford suunas -kiirguse (heeliumi tuumad) kitsa kimbu läbi kuldlehekese, mille paksus oli ainult 1 m, aga juba sellise paksuse peal on kümneid tuhandeid kihte kulla aatomeid. Katses võis oletada helenduva laigu kadumist, kui kuldleheke vahele panna. Laik aga ei kadunud, tekkisid üksikud sähvatused geomeetrilise varju piirkonnas. Esimene järeldus: mikromaailm on samuti ülihõre nagu megamaailmgi (kosmiline maailm), sest suhteliselt rasked -osakesed läbisid takistamatult kümneid tuhandeid kihte kulla aatomeid. Teine järeldus: see tulenes kõrvale kandunud -osakeste trajektooride uurimisest.
hõbedaga) eest Brandilt fosfori saamise õpetuse. Ta hakkas korraldama fosforiga sensatsioonilisi katseid, kuid fosfori saamisõpetust ta teistega ei jaganud. 1680.a. sai Inglismaal fosforit keemik Robert Boyle. 1743.a. leidis saksa keemik Andreas Marggraf eriti hoolikal fosfori uurimisel tema saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Inglise kunstniku Joseph Wrighti poolt maailtud pilt alkeemikust Henning Brandist, kes filosoofilise kivi otsingul sai uue pimedas helenduva aine, mida tänapäeval tuntakse fosfori all. (Pildiallikas: http://elements.vanderkrogt.net/images/phosphorus.jpg ) Tõenäoliselt tunti fosforit alkeemikute poolt juba varemgi. Nimelt Pariisi Rahvusraamatukogus ladinakeelse manuskripti uurimisel selgus, et 12. sajandil sai araabia alkeemik Albid Behil pimedas helenduvat ainet, mis oli saadud uriini, lubja ja liiva kuumutamisel. Saamine
Paneeli ehitus sarnaneb kondensaatoriga, mille plaatideks on klaasile sadestatud läbipaistev indium- või tinaoksiidist koosnev esimene anood ja aluseks olev metallist peegelpinnaline teine anood. Plaatide vahel paikneb luminofoorikiht, milles tavaliselt kasutatakse Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 24 (43) metallilisanditega (Cu, Al või Mn) tsinksulfiidi (ZnS). Sellise helenduva elemendi ehitus on toodud joonisel 4.23. Joonis 4.23. Elektroluminestsentspaneeli põhimõtteline ehitus: (1) klaas, (2) läbipaistvad elektroodid, (3) luminofoor, (4) metallplaat (elektrood) [http://encyclopedia2.thefreedictionary.com/Electroluminescence]. Koostades sellistest helenduvatest elementidest maatriksi, võime saada küllalt suure ja samas õhukese indikaatorpaneeli, milliseid kasutatakse muuhulgas valgusreklaampannoode valmistamiseks
Ekraani luminofoor on koostatud kolme värvi kiirgavatest triipudest, mida nimetatakse triaadideks. Triaadi kolme värvi triibu laius on 0.25 kuni 0.4 mm. Oluliseks elemendiks on ekraani ja elektronprozektori vahel paiknev pilumask, mis võimaldab elektronkiirtel sattuda ainult tema värvile vastavale luminofoori triibule. Tüürides üheaegselt kolme värvi kiire intensiivsust saadakse helenduva punktina nende värvide kombinatsioon, mis vastab edastatava punkti värvile 3.3 Ostsilloskoobi blokk skeem Kaasaegsed ostsilloskoobid on kujundatud reeglina kahekanalilistena nii, et nad võimaldavad jälgida üheaegselt kaht elektrilist signaali. Vanemates ostsilloskoopides kasutati kahekiirelisi elektronkiire torusid, uuemates, aga ühe elektronkiirelist toru kujutise komuteerimisega elektronlüliti abil. Mõlemas
Tööpinge on suhteliselt kõrge, 50...60 V. Huumlahendusindikaatori ehitusskeem on toodud joonisel 13.4. JOONIS 13.4. 13.4. Elektroluminestsentsindikaatorid Nende töö põhineb teatud kristalliliste ainete omadusel helenduda elektrivälja toimel. Isoleerainega segatud luminofoor moodustab nagu elementaarkondensaatori, mille plaatideks on klaasile sadestatud läbipaistev esimene anood ja aluseks olev metallist teine anood. Sellise helenduva elemendi ehitus on toodud joonisel 13.5. JOONIS 13.5. Koostades sellistest helenduvatest elementidest maatriksi, võime saada küllalt suure ja õhukese indikaatorpaneeli. Samal põhimõttel valmistatakse ka mitmevärvilisi indikaatoreid. Tööpinge on 80...200 V. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.87 14. OPTRONID Optronid ehk optopaarid (Optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus
Pole mõtet küsida rohkem, sest see tähendab kadusid ja see ei meeldi Maatriksile. A: Ja kuidas see toimub? Istutad seemne ja mõtled sellest, millal see valmib? D: Umbes nii. Istutad seemne, kastad seda vee-taolisega, täidad selle valguse ja armastusega ja seejärel palud selle ühendust universaalse Maatriksiga, millelt seeme saab kõik vajalikud andmed selleks, kuidas valmida tähtajaks mida sul vaja on. Sellel momendil süttib seemne sees valgus ja hakkab voolama väljapoole helenduva niidina, mis ühendub Maatriksiga. Nii algab protsess. A: Mis juhtub taimega siis, kui sa oled viljad ära korjanud? D: Ta jääb, kuid tulevasi vilju kasutatakse ainult kui seemneid. Hiljem see kuivab ja sa palud, et ta laguneks kiiresti algelementideks, millest loodud oli, et mitte tekitada ballasti planeedile. A: Tuleb välja, et neil ei ole prügi? D: Peaaegu mitte. Neil pole prügi, sest pole pakendeid ja majapidamisjäätmeid. Kui
annaabi.ee 
