Valge fosfor sulab 44C juures ja keeb 280,5C juures. Oksüdeerudes õhuhapniku toimel helendub valge fosfor pimeduses ja süttib kergesti nõrgal kuumutamisel, näiteks hõõrdumisel. Täiesti kuiva ja puhta fosfori süttimistemperatuur on lähedane inimese keha temperatuurile. Seetõttu hoitakse teda ainult vee all. Vastandina valgele ehk kollasele fosforile ei ole punane fosfor mürgine, ei oksüdeeru õhu käes, ei helendu pimeduses ega lahustu väävelsüsinikus ning põleb alles 260C juures. Punast fosforit saadakse valge fosfori pikaajalisel kuivdestillatsioonil 250C-300C juures. Väga kõrgel rõhul läheb punane fosfor üle uueks modifikatsiooniks-mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine, pooljuht, tihedus 2,69Mg/m3 , hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Ühendeis on fosfori oksüdatsiooniaste 3,3 ja V
kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüslaugu lõhnaga Tihedus 1,82 g/cm³ Sulamis- ja keemistemperatuur vastavalt 44 °C ja 287 °C OMADUSED Punane fosfor Punakaspruun pulber Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, Keemiliselt väheaktiivne Ei helendu Süttib alles kuumutamisel. OMADUSED Must fosfor Keemiliselt väheaktiivne Pole mürgine Tihedus 2,69 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul1000 °C Sublimeerumis temp. 429 °C Soojusjuht Ei lahustu vees ja orgaanilistes ainetes TUNTUIMAD OKSIIDID FOSFORI P4O10 tetrafosfordekaoksiid ehk fosfor(V)oksiid P4O6 tetrafosforheksaoksiid ehk fosfor(III)oksiid FOSFORHAPPED H3PO4 (orto)fosforhape. H3PO2 hüpofosforishape H4P2O6 difosforishape ehk hüpofosforhape
Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgust iseloomustavad järgmised omadused: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Infravalgus tekib, kui suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks. Infravalgust tajutakse soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad kehad ning seda ka siis, kui keha ei helendu. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusraviks, lasersides, sõjanduses öönägemisseadmeteks, pimedas pildistamiseks. Infravalgusega on seotud ka nn. "kasvuhoone efekt", mille puhul valgusenergia muutub mullas soojusenergiaks ning muld kui soe keha hakkab kiirgama infravalgust. Kuna süsihappegaas ja veeaur takistavad infravalguse levikut maailmaruumi, hakkab Maa keskmine temperatuur tõusma.
Infra- ja ultravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust tajume soojusena, seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. Infravalguse lainepikkus on suurem kui 760 nm. Infravalgus ei ole silmale nähtav. Kõik soojad kehad kiirgavad infravalgust, ka siis kui ta ei helendu. Oluline on, et ta oleks kõrgema temperatuuriga kui ümbritsev keskkond see võimaldab öise nägemise seadmete valmistamist. Infravalguse omadused on: soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime ning teatud bioloogiline toime. Infravalgusega on seotud ka nn. ,,kasvuhoone efekt", mis seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur ei muutu või tõuseb tasapisi. Infravalgust kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks,
Tihedus 2,69 g/cm³ Sublimeerumistemperatu ur 429 °C Hea soojusjuht Keemiliselt omaduselt sarnane punase fosforiga. Keemiliselt passiivne. VALGE FOSFOR VS PUNANE Valge fosfor Punane fosfor P4 (P4)n ehk Px valget värvi Punast värvi Tahkes olekus Tahkes olekus 18 g/cm3 2,2 g/cm3 4044 kraadi juures 240250 kraadi juures süttib süttib Helendub Ei helendu kergesti kuumutamisel TASUB VAADATA http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html Valge fosfori süttimine õhus Punase fosfori põlemine õhus ja hapnikus KASUTUSALAD Pürotehnika Väetised puhastusained Hambapasta Toidu hapestamine Määrdeaine lisand KASUTATUD MATERJALID Ilo miniteadmik "Keemia" http://www.annaabi.com/materjal6502fosfor http://www.annaabi.com/materjal32659keemia referaatfosforist http://et.wikipedia.org/wiki/Fosfor http://www
Infravalguse lahti mõtestamine. Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal. Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse
Optikaga tegelevad füüsikud moodustavad ülejäänud füüsikakogukonnast suuresti eraldunud osa, millel on oma identiteet, ühendused ja konverentsid. Peale optika kui füüsika haru on olemas ka rakendusoptika, mis on üks tehnikateadustest. Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Optika" Valgusallikad Kuumad kehad (Päikese pind, küünlaleek, lambi hõõgniit) on isehelendavad. Enamik esemeid meie ümber ise ei helendu. Me näeme neid ainult siis, kui mingi valgusallikas neid valgustab. Läbipaistmatud esemed saadavad (peegeldavad või hajutavad)osa nende pinnale langevast valgusest kõikides suundades tagasi. Ehkki sellest valgusest jõuab meie silma ainult osa, me näeme neid esemeid. Kas keha paistab meile läikivana või matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest. Paljude taskulampide valgusvihke võib nende peegliraami pööramisegamuuta.On kolme kujuga valgusvihke:
Tekib keemilistel pikaajalisel kuumutamisel saadakse väga kõrgel rõhul reaktsioonidel (kõrgemal rõhul) suur: õhus isesüttiv, keemiline vahepealne:kuid isesüttiv ega helenduv ta teatavatel väike: ei ole isesüttiv ega helendu aktiivsus pole tingimustel helenduv 0,5 g Täiskasvanud inimeses väga suur Surmav annus sisalduvast väga suur sisuliselt pole mürgine fosforist jätkub
Iseloomulikumad -3;+3;+5 Kontaktaparaat on reaktor, milles on katalüsaator. Katalüsaatoriks Manaadium V oksiid Allotroopsed ühendid ehk V2O5 e. 2SO2+O22SO3 Punane fosfor: Polumeerse struktuuriga tumepunane pulber; Süttimistemp 240C; Ei helendu; Ei lahustu vees; Ei ole mürgine o SO2 SO3 saamine Valge fosfor P4 : Valkjas kollase värvusega; Vahataoline aine; Mürgine; Helendub; Süttib o SO3 H2SO4 saamine toa temp; Vees lahustumatu
la hustu, häst i la hustub süsinik sulfiidis ( CS2) ja orga orgaanilist anilist e s la hust it e s (be nsiin, a lkohol). Õhus sütt ib juba toate mpe ra tuuril. Va lge fosfor on vä ga mürgine ja naha le sat tudes põhjust a b jä ä da va id kahjustusi ning orga nismi nism i mürgistust . Veel on olemas ka punast fosforit mis vastupidiselt valgele ei ole üldse mürgine ja ei oksüdeeru õhuga kokkupuutel. Ta ka ei helendu pimedas ja ei lahustuväävelsüsinikus. Põlema süttib alles 260ºC juures. Seda saadakse valgefosfori pikaajalisel kuivdestillatsiooni teel 250ºC-300ºC juures.Väga kõrgel rõhul läheb ta üle mustaks fosforiks. Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht tihedus 2,69mg/m³, hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Musta fosfori kristallvõre. AVASTAMINE
mürgitust. Seismisel ta muutub aegamööda punaseks fosforiks. PUNANE FOSFOR on tuntud 7 erineva vormina, nendest levinuim on amorfne punane fosfor. See tekib valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (üle 180 °C) õhu juurdepääsuta. Praktikas ta esineb tavaliselt tumepunase pulbri või tükikeste kujul. Ta ei lahustu vees ega süsinikdisulfiidis. ta pole nii tuleohtlik( süttimistemp. 210 °C) kui valge fosfor, ei helendu ega ole mürgine. Kuumutamisel. Punane fosfor lendub 400 °C juures õhu juurdepääsuta ning tema aurude jahtumisel saadakse valge fosfor. MUST FOSFOR on keemiliselt kõige püsivam ja vähemaktiivsem ning ka vähimlevinud. Teda saadakse valge fosfori pikaajalisel kuumutamisel (7-8 päeva) kõrgel rõhul ja temperatuuril. Ta on mustjashall värvusega grafiiti meenutava struktuuriga kristallne aine,hea soojusjuht, kuumutamisel atmosfäärirõhul ta sublimeerub(läheb tahkest olekust
Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi. Seitsmesegmendilise indikaatori dekooder peab sisendisse antud kahendkoodi kohaselt lülitama sisse indikaatori segmendid nii, et hakkaks helendama arvule vastav kümnendnumber. Dekoodril on neli sisendit ja seitse väljundit. Kaheksandat, komasegmenti, dekoodriga ei juhita. Kuna segment a ei helendu numbrite 1 ja 4 korral, siis võib kirjutada, et Analoogilised avaldised saab kirjutada ka kõigi ülejäänud segmentide kohta. 12 ALU Aritmeetika-loogikaplokk (ALU - arithmetic logic unit) on ette nähtud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Kõik aritmeetikatehted sooritatakse arvude või nende täiendkoodide summeerimisega ja nihutamisega. Peamised loogikatehted on NING, VÕI, EI ja Mod2, mille täitmiseks on ALU-s vastavad loogikalülitused.
Feulgen’i reagent – reageerib DNA-s olevate suhkrujääkidega DNA-ga interkaleeruvad, UV-s fluorestseeruvad (Quinakriin) DNA-ga interkaleeruvad, mittefluorestseeruvad (Giemsa) Erinevad värvid toovad nähtavale erinevad vöödid Q-vöödid – Tekivad kromosoomide AT rikastes piirkondades töötlemisel kinakriiniga, mis on malaariaravimi kiniini keemiline derivaat. See on fluorentseeruv ühend, mis UV valguses annab helenduse. Värvainega mitteseondunud piirkonnad ei helendu. G ja R-vöödid – Giemsa värv. Mittefluorestseeruv värv. G vöödid: värv seondub eelistatult AT-rikastele aladele (heterokromatiin) R- vöödid: preparaadi eeltöötlus kuumutamisega happelises keskkonnas, kus AT-rikkad alad denatureeruvad; seejärel värvuvad paremini GC-rikkad alad Igale kromosoomile on iseloomulik kindel vöödilisuse muster. 22. Inimese karüotüüp ja karüogramm. Karüotüüp – liigiomane kromosoomistik. kromosoomistiku tunnustekogum, mida iseloomustab
F1 = x1x2 ... xn−1xn , F2 = x1x2 ... xn−1xn , (1.39) ... F2 −1 = x1x2 ... xn−1xn . n Seitsmesegmendilise indikaatori dekooder peab sisendisse antud kahendkoodi kohaselt lülitama sisse indikaatori segmendid nii, et hakkaks helendama arvule vastav kümnendnumber. Dekoodril on neli sisendit ja seitse väljundit. Kaheksandat, komasegmenti, dekoodriga ei juhita. Kuna segment a ei helendu numbrite 1 ja 4 korral, siis võib kirjutada, et a = x3 x2 x1 x0 + x3x2 x1x0 (1.40) Analoogilised avaldised saab kirjutada ka kõigi ülejäänud segmentide kohta. + DC 0 0 1 CT10 2
annaabi.ee 
