4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk....stearhape.. valem C17H35COOH Tahkete rasvhapete segu nimetatakse......steariiniks 9) seebid on....rasvhapete soolad 10 Lihtsat majapidamisseepi võib saada stearhappe reageerimisel NaOH'ga võrrand ..... C17H35COO-NA++H2O 11)Küllastumata rasvhape, mida sisaldavad peaaegu kõik rasvad on...... seda kasutatakse..... Kahealuselise etaandihappe ehk....oblikhape.. valem on......HOOCCOOH etaandihape on pisut....
....... glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ........................................................
Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped. · Rasvhapete kaaliumsoolad on vedelad seebid. · Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites
loodus on ehitanud valgud. Igale kodeeritavale aminohappele vastab geneetilises koodis teatav sümbol. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateksaminohapeteks.Selliste struktuurierinevuste kaudu kujund. ülitäpne valkude struktuur ja omadused. 7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape)
ühendeid ja ka mõningaid anorgaanilisi aineid. 2)Mis on fenoolid ja kuidas neid kasutatakse? Üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga.Kasutatakse lähteaineks ravimite,plastmasside,lõhkeainete,värvainete tootmisel.On antiseptiline. 3)Mis on dietüülettum?Kasutatakse? 4)milliseid probleeme on fenooliga keskkonnas? Rasvad Rasvad koosnevad karboksüülhapetest ja neid nim. rasvhapeteks.Need koosnevad alati paarisarvulisest süsinikest ja neid on kokku 6-20. Heksadekaanhape(C15H35COOH) ja oktadekaanhape(C17H35COOH).Rasvad on energiarikkad toitained.Rasvad jagunevad:Taimsed-oliivid,saialill ja Loomsed- searasv,hülgerasv,vaalarasv.Rasvad vees ei lahustu. Tselluloos Tselluloos on looduses kõige levinum orgaaniline aine. Ta on peamiseks koostisaineks taimede rakukestades(annab taimerakkudele vajaliku tugevuse), olles taimedes tugifunktsiooni täitjaks.Päris puhtal kujul tselluloosi looduses ei esine, ikka on ta seotud teiste ainetega.Puhtal kujul
Looduses palju. · Aldehüüdrühm karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. · Rasvad on glütserooli triestrid karboksüülhapetega. · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Rasvhapped on karboksüülhapped, kus süsiniku aatomite arv on paarisarvuline ja ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu
C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape)
Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis
2) aluseline hüdrolüüs sool + ammoniaak (lendub) CH3CONH2 + NaOH CH3COONa + NH3 RASVAD- glütserooli ja rasvhappete segaestrid Glütserool propaantriool, propaan 1,2,3triool HOOCC17H35 küllastunud (-) HOOCC17H33 monoküllastumata (=) HOOCCC17H29 polüküllastumata (= = =) omega rasvhape Rasvhapped: Küllastunud- süsinike vahel üksiksidemed Võihape ehk butaanhape C3H7COOH Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli.
steroidid, prostaglandiinid, polüküllastumata rasvhapped); (*signaalmolekulid; *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid; *pigmendid). 3. seebistuvateks lipiidideks klassifitseeritakse glütserooli estreid (ravad, fosfoglütseriidid) ja mitteglütserooliestreid (vahad, sfingolipiidid). 4. C aat. arv: kaksiksidemete arv kaksiksidemete asend C16:0 16 süsinikku ja ei ühtegi kaksiksidet; palmit(iin)hape e heksadekaanhape, CH3(CH2)14COOH. C 18: 2 9,12 18 süsinikku ja kaks kaksiksidet 9 ja 12 asendis; linoolhape e 9,12- oktadekadieenhape, CH3(CH2)4(CH=CHCH2)2(CH2)5COOH. C18:3 9,12,15 18 süsinikku ja kolm kaksiksidet 9,12 ja 15 asendis; -linoleenhape, 9,12,15- oktadekatrieenhape, CH3CH2(CH=CHCH2)3(CH2)6COOH. 5. Neutraalsete rasvhapete puhul on domineeriv cis-isomeerne vorm. Ole(iin)hape C18:1, 9-oktadetseenhape (joonista ise omale!) 6
Etanool Propaan -1,2,3-triool ehk glütserool Fenool on orgaaniline ühend, kus benseenituuma üks vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga. Aldehüüdid (aal) on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis funktsionaalrühma (esimese süsiniku juures) Propanaal 9 Karboksüülhape on orgaaniline aine, mis sisaldab funktsionaalrühma Pentaanhape Rasvhape on karboksüülhaoe, milles süsinike arv on 6-20 ja see on paarisarv. Heksadekaanhape (küllastunud) Oktadekeenhape (küllastumata) Seebid on rasvhapete soolad, kus vesiniku asemele on pandud Na või K. Estrid on karboksüülhapete ja alkoholide reageerimissaadus. Propaanhape + etanool Rasvad on ka estrid aga rasvhapete ja glütserooli reageerimissaadus. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust, kus enamusel juhul vesiniku ja hapniku vahekord on (H2O)n Glükoos valge suhkur
C6H13COOH heptaanhape (önanthape) C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape)
Klassifikatsioon: 1) Vabad rasvhapped peamiselt energiaallikas; 2) Triatsüülglütseroolid rasvhapete säilitamise vorm; 3) Fosfolipiidid membraanilipiidid, moodustavad amfipaatseid molekule; 4) Glükolipiidid süsivesikutega seotud lipiidid, membraanide koostisosad; 5) Steroidid polütsüklilised ühendid, hormoonid, membraanikomponendid; 6) Vahad -kaitsefunktsioon. Küllastunud rasvhapped (ilma kaksiksidemeta): palmithape, heksadekaanhape. ahelad pakitake kokku tihedamalt, moodustavad jäigema ja rohkem organiseerunud agregaadi nt membraan. Küllastumata rasvhapped (kaksiksidemega): linoleenhape, olehape. ahelad on painduvad, pakitakse vähem organiseerunult ning neil on suurem liikumispotensiaal. Cis-konfiguratsioonis kaksiksidemed looduslikult enamlevinud rasvhapped. Nimetus: C arv, lisatakse lõppu -hape, küllastumata rasvhappe puhul näidatakse kaksiksideme asukohad. 2. Neutraalse lipiidi mõiste
Lipiidide funktsioonid organismides on näiteks: · Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel) · Energia varuaine sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm. Olehappe cis- ja trans-isomeeride struktuurivalemid: 5.) a) Rasvad kolmealuselise alkoholi glütserooli ja kolme rasvhappe estrid b) Vahad - pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga karboksüülhapete estrid c) Sfingolipiidid e
annaabi.ee 
