seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Luulekogud Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937) Esikkogus "Palavik" esitatakse rohkesti palavikulisi, haiglasi, joobnud- hõngulisi nägemusi.Teos peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses. "Kohtupäevas" valitseb ajakriitiline luule.Ta ennustab seal saabuvat ränka aega ning senise usu proovilepanekut. Ühesõnaga keskendus Talviku luule vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega, luule oli napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Heiti_Talvik http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/heititalvik.htm Annus, E. 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus. Tln: Koolibri, 2006
Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma
Sellised luuletused on näiteks ,,Legendaarne", ,,Simmanil" ja ,,Haud" [1]. Suuremat osa luulest iseloomustab rahulolematu mässumeelsus, kaootilisus ja hukkumis ekstaas, mida autor on kord väljendatud naturalistlike kujundite abil ning kord sümbiolistlikule luulele omaselt. Olemuselt on luule sünge ja meeleheitlik. Puuduvad lootus ja illusioonid. Talvik keskendub üksikinimesele, tema keha närbumisele, hingelisele kaosele, tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega. On trots ühiskonna ja enda vastu. Elamustena toonitatakse viha, kurjust, õelust , hirmu, õudu, ahistust, võikust ja ka jälkust. Talvik kaasas oma palavikuluulesse ka ekspressionistlikke kujundeid, mis annavad lugejale edasi eluängi, mille põhjuseks on oma võimetuse ja inimliku piiratuse tunnetamine. Kõik suur ja tähtis jääb inimesele kättesaamatuks. Sellele on iseloomulikud ka luuletuste pealkirjad. Näiteks ,,Pohmeluslikke mõlgutusi", ,,Laip
kadunud. Suurte seiklustega jõudis ta laevaga Saksamaale. Tema ülepeakaela ärasõidu kohta liigub Kanadas tänini kuulujutt, et ta olevat olnud Saksa spioon. Ribbentropi kaasaegne Jodie Hughson on selles ikka veel veendunud: "Tollal oli kõigil selge, et good old Ribb oli spioon ja et ta seetõttu saigi kiiresti maalt lahkuda. Kõik teised sakslased interneeriti veel samal päeval." Joachim Ribbentrop läks sõtta ja elas 20. sajandi esmesele rahvaste heitlusele kaasa kõigil rinnetel, ta edutati ülemleitnandiks ja teda autasustati esimese klassi Raudristiga. Pärast haavatasaamist aprillis 1918 oli ta paar nädalat laatsaretis ja möllis ennast seepeale sõjaministeeriumis, kust ta suunati saadikuna Saksa konsulaati Konstantinoopolis. Konstantinoopolis tutvus Ribbentrop kindral Hans von Seectiga. 1919. aastal määrati tolle adjutandina Saksamaa degelatsiooni koosseisu Versailles´ läbirääkimistel. 1919
mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton inimese alateadvusesse. Teda huvitavad inimese olemis- ja hingeseisundid nähtuna unenägude vahendusel: ,,Häbi", ,,Lend", ,,Elu", ,,Turv", ,,Hetk". Luues müüte, püüab Valton uurida teispoolsust ja selle seoseid ajaliku eluga.
Seda näeb Athena kõrgelt Olympose mäelt, kuhu ta vahe peal on hinge tõmbama läinud, nüüd aga pöördub ta kiirel lennul jälle Trooja poole tagasi. Vaevalt on ta jõudnud seal maanduda, kui talle astub vastu Apollon: ,,Kuidas siis nii, Athena, tulid uuesti Olymposelt alla? Kas sul on tõesti nii kange himu näha, kuidas Troojat hävitatakse? Kuula parem minu nõu: täna on juba küllalt tapeldud. Liiga palju on juba verd valatud. Teeme õige tänaseks sellele heitlusele lõpu. Hiljem las võitlus käia edsi. Tänaseks aga piisab." ,,Jah, Apollon," vastab jumalanna, ,,ka mina arvan, et tänaseks aitab. Kuidas sa aga mõtled lahingut peatada?" ,,Üks võimalus on korraldada nii, et Hektor kutsuks mõne kreeklaste sangari üks- ühe vastu võitlema: siis raugebki heitlus." Nõnda jõuavadki Zeusi lapsed omavahel kokkuleppele ja sisendavad Helenosele, et see pöörduks oma venna Hektori poole sõnadega: ,,Kuule, Hektor, ma tean ja tunnen, et täna sa ei sure
Luulekogusse tuleb välismaailm, vaimsus, kultuuriväärtus, fasismi taunimine. Näiteks luuletused ,,Poeet", ,,Jõuluöö", ,,Haige", ,,Surmatants" (II MS ajendatud). Veel ta kirjutas eleegiaid (kurb laul), nt ,,Sügise laul". 1934 kirjutas ta ,,Dies Irae" (vihapäev), mis koosneb 12 osast, luuletsükkel, fasismi vastane ja ühiskondlik, nt. ,,Jumalate hämaras". ,,Pihtimus killad", ,,Lauliku hommik", ,,Haige". Tema luule keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahitava ümbrusega. Luuletajana sageli boheemlik, haiglaselt tundlik ja dekadentlik. Napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. Sagedased mõisted: surm, suremine, kodukellad, kooljaist nagisev trepp,elav laip, külm skelett, surnud hein, hingeldavad heimad. 12. Anton Tsehhovi elu ja looming Suurim vene kriitiline realist. ,,Mul ei olnud lapsepõlve". Tema varjunimi on Antosho Tsehhova. On kirjutanud mitte kalssikalisi novelle, kuna temal puuduvad novelli lõpus püant
tukkuma rahvuslikesse unelmatesse. Kogus ennustab saabuvat ränka aega ja senise usu proovilepanekut. Võimendub juba "Palavikus" ettetulnud religioossete motiivide ja sümbolite tähendus.( "Orjade koor"). Talviku viimaste luuletuste(peale kogumikku "Kohtupäev") hulka kuulub "Loojak", milles nõuab inimeselt mitte lihtsalt oma saatusega leppimist, vaid täielikku ja isetut ligimesearmastust. Luule keskendub vaimuinimese keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahistava ümbrusega.Luuletajamina on sageli boheemlik, haiglaselt tundlik, dekadentlik.Luule on napisõnaline ja klassikaliselt vormitäpne. PILET NR13. ANTON T SEHHOVI ELU JA LOOMING 13. Anton Tsehhovi elu ja looming Elu: Eluaastad 1860-1904. Ta on üks parimaid tippnovelliste maailmas. Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ost is pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm.Ema oli leebe õrn kunstnikuhing
annaabi.ee 
