4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned *vanad jumalad jäid alles, kuid hakati austama ka mitmeid idamaiseid jumalaid(kõige armastatumaks jumaluseks tõusis Egiptuse Isis) *õpiti lähemalt tundma ka Mesopotaamia astroloogiat
Teater kaotas senise tähenduse komöödiad käsitlesid armastust ja olustikulisi teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon
individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude eraldumine, mis klassikalisel
siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata.
siunab teiste juttu mõttetuseks. Oidipus ähvardab vana karjust piinamisega, kui see tõtt ei räägi. Karjane kinnitab lapsega seotud lugu. Ta räägib, et tal olnud Laiose käsk laps tappa, kuid kaastundest ei teinud ta seda, vaid andis vastsündinu edasi teisele karjusele. Rauk teadis, et Laios tahtis lapsest lahti saada, kuna kartis endeid, et lapsest peab saama isa tapja. Oidipusele on nüüd kõik selge. Ahastuses tormab ta lossi. Neljas stasimon (koor) Laul saatuse heitlikkusest ja sureliku inimese tühisusest. Koor ei pööra Oidipusest ära, vaid meenutab hea sõnaga kõike, mida too kuningana linna heaks teinud oli. Eksood (viimane episood) Lossist ilmub teataja, kes kirjeldab Iokaste ahastust ja seda, kuida Oidipus ta leiab pooduna. Oidipus torkab end meeleheites pimedaks. Ta on enese neednud ja nõuab enda maalt välja saatmist. Koor kahetseb Oidipusega juhtunut. Kommos Oidipus e hirmsad romad on korda saadetud jumalate needuse tõttu, tema enda teadmata.
Kõik on justkui päris. Lisaks arvukale tegelaskonna, hoogsale ja mitmesuunalisele liikumisele, haarab aeg- ajalt pilku mööduv tõrvikute rodu. Seejärel kappavad traavlid võiduväravast sisse, et siis jälle hetk hiljem peaväravast välja tuisata. Prozektorid heidavad imelisi valgusvihke, kirikuseinal on hõõguv punatav otsaaken nagu hoiatus, müüridel lööb leeke üles jaanituli ja kõige selle keskel on kaks noort inimest, lootes üle olla maailma heitlikkusest ja pühenduvad vaid teineteisele. Kuid, ka see lõppeb varsti ja vägagi traagiliselt. Noormees heidetakse vangikongi ja neiu müüritakse elusalt kirkuseina. Lõpuks ilmub neitsi vari kabeliaknale, oma armastust leinama. 7 Etenduse lõppedes jätku osasaamine, kõikidel inimestel veel koduteelgi, sest kurbvaatemäng on jätnud sügavad tunded. Väljavõte internetist: Daami lugu on teatrikeelde tõlgitud teadaolevalt päris mitu korda
sõjavägi koosnes värvatud palgasõduritest. kultuurielu-Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai kultuuri-ja teaduskeskus, sinna rajati ka raamatukogu. kirjandus-teater kaotas tähenduse, sest linnriik ja kodakondsus oli oma tähtsuse kaotanud; luule oli tähtsal kohal, kõige täht. luulekeskus oli Aleksandria(Aleksandria luule);luulelt oodatud peent ja elegantset sisu, luule eesmärk oli pakkuda naudingut. filosoofia-arutati küsimust, kuidas inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism-maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas
Teater kaotas oma senise tähtsuse. Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast armastusest Kreeka maalilise looduse taustal. Luulelt ei oodatud nüüd sügavamat sisu, vaid peent ja elegantset stiili. Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi
selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus
selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus
annaabi.ee 
