poistel. Gilligan on aga oma uurimustes leidnud, et naiste moraalne areng erineb väga palju meeste omast ning seda ei saa ühildada mehekesksetesse teooriatesse. 5 Tüdrukute moraalne arusaamine Gilligan kirjeldab Kohlbergi katse läbiviimist kahe lapsega, üks neist oli 11-aastane poiss Jake ja teine 11-aastane tüdruk Amy. Neile esitleti Kohlbergi 'Heinzi' dilemmat. Heinz on väljamõeldud tegelane, mees, kes peab otsustama, kas varastada üks ravim apteegist või mitte oma sureva naise jaoks, kuna tal pole raha, et seda osta. Jake'i arvates peaks Heinz selle ravimi varastama. Ta jõuab sellele järeldusele loogilisel teel, arvestades prioriteetide hieararhilisust. Tema arvates on see moraalne dilemma nagu matemaatiline ülesanne, lihtsalt matemaatiliste figuuride asemel on inimesed. Tema jaoks
absoluutseid. Allumine reeglitele on oluline, sest see on vahend karistuse vältimiseks; allumine allumise enese pärast •Orientatsioon endale, isiklike huvide rahuldamine - maksimaalse tasu ja minimaalse karistuse saamine. • 2.st: individuaalne kasu ja vahetus. (pragmaatiline kõlbelisus) •Lapsed vaatavad asju oma isiklikust vaatepunktist ja väärtustavad tegevusi lähtuvalt sellest, kuivõrd need teenivad isiklikke vajadusi. •Heinzi dilemma puhul lapsed arvasid, et parim käitumine oleks milline iganes kõige paremini Heinzi vajadusi rahuldaks. •Vastastikusus on võimalik, kuid vaid siis, kui see teenib ka isiku isiklikke huve. Mõistavad, et ka teistel on soovid ja õigused – aitame teisi, et rahuldada ka oma vajadused II: konventsionaalne moraal: orienteeritus teistele ja ühiskonna huvidele • 3.st: inimestevahelised suhted, “hea poiss/tüdruk”. •Peatähelepanu on pööratud sotsiaalsete
kõige põhilisemate toodete vormi põhjalikku muutumist. Turg oli ülekülvatud ühetaolise masstoodanguga. Masinaajastul muutus brändistamise konkurentsi eeliseks. Koos tootega tuli valmistada ka kujundil põhinev erinevus. Brändimise esimene ülesanne oli anda sobilik nimi tavakaupadele, näiteks suhkurule, jahule ja seebile. 1880. aastal juurdusid Ameerika masstoodetele mitmed konkreetsed nimetused, näiteks Cambelli purgisupp ja H.J. Heinzi marineeritud kurgid või konkurentidest eristuv kandilises pudelis viski Jack Daniels. Disainoajaloolased ja teoreetikud märgivad, et logosid hakati kasutama parema meeldejäämise ja rahvuslikkuse huvides, mis lihtsalt anonüümsete pakitoodete juures oli hädavajalik. Tootenimede ja tegelaskujude, nagu näiteks Uncle Ben, loomise järel tagas reklaam neile võime suhelda vahetult võimaliku tarbijaga. Enamasti kasutasid reklaamikampaaniad 19. sajandi lõpu ja 20
Alexander Graham Bell. Tema esmaleiutatud telefoniga sai kõneleda 100 meetri kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas aga ameeriklane Thomas Alva Edison 1877. aastal. Ta nimetas seda fonograafiks. Lähtudes James Clerk Maxwelli elektromagnetlainete teooriast, leiutas saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz mooduse nende lainete edastamiseks. Ta tegi kindlaks, et elektromagnetlained levivad valguse kiirusega ja arvutas välja nende laisepikkuse. Heinzi uurimised viisid ta raadio konstrueerimiseni, kuid varase surma tõttu ei õnnestunud tal midagi realiseerida. Raadio leiutamise võtsid enda peale vene füüsik Aleksandr Popov ja itaallane Guglielmo Marconi. 1894. aastal valmistasid mõlemad elektromagnetilised vastuvõtjad, mida Popov äikesemärkijana kasutas. Popov leiutas ka antenni eelkäija, Marconi aga maaühenduse. 1896. aastal demonstreeris Popov traadita telegraafi, andes 250 meetri kaugusele edasi sõnad Heinrich Hertz
kanal); Eesti kontekstis invest. enne I ms’i ka Tallinnasse, mis oli plaanitud Vene sõjalaevastiku peamiseks tugipunktiks. Uue nähtusena hakkasid ettevõtted rajama tehaseid ka teistesse riikidesse, mitte ainult ei eksportinud oma kaupa, mis sai hargmaiste ettevõtete eelkäijaks: nt USA relvatootja Colt’i tehas SB’s, Saksa Siemens Venemaal, Jaapani Kikkomani toidutööstus USAs. Kujunesid ka globaalsed firmamärgid, nt Heinzi toidud, Campbelli supp al 1880ndatest, Coca-Cola, mis levis kiiresti Inglismaale, Kanadasse, Mehhikosse, Remingtoni kontorivarustus (kirjutusmasinad), Singeri õmblusmasinad: kaasa aitasid uued tehn.nipid, nagu nt külmutamine, konserveerimine, villimine, kui ka ilmselt hea reklaam, kindlus-ja kvaliteeditunde sisendamine tarbijasse. 21.Üleilmne koostöö 19. sajandil. Töölisparteide ja ametiühingute teke alates 19.saj II pool – Marxi I internatsionaal ja II internatsionaal,
Piaget’ järgija. -1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid -Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt -Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid! Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas! Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on inimõigused!; Universaalne vaatepunkt. Abraham Maslow (1908-1970) ja vajaduste püramiid. “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
Inge sai endale voodiaseme barakis, elas aga tegelikult koos komandandiga. On imekspandav, et see suhe sai nii kaua – nimelt ligi kolm kuud – kesta. Paar ei varjanud sugugi oma armastust ja korraldas isegi teistele SSi liikmetele ja Todti meestele meelelahutusõhtuid. Paljud SS-lased kasutasid seksuaalselt ära nii nais- kui ka meesvange, selline „rassihäbi“ juhtum oli aga ainulaadne.[…] Sell suhtel pidi aga traagiline järelmäng olema. Heinzi ja Inge suhtest said ilmselt salakaebuse kaudu teada Drosini ülemused ja veebruaris 1944 saabus laagrisse uus komandant, SS- Oberscharführer Helmut Schnabel. […] Drosin ja Syltenová põgenesid, kuid võeti peagi kinni. Nad kas lasti maha, või tappis Drosin, kui põgenemine lootusetu näis, kõigepealt Inge ja siis iseenda. Nii jutustas seda lugu metsas töötavatele tüdrukutele SS-lane, kes oli surnukehad minema viinud.
annaabi.ee 
