VASIKAD 1. Karjamaa vajadus 0,08-0,1ha 2. Rajada lauda lähedale 3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karajatamisperiood 190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Grupi suurus piiramata 7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile Hobused 1.võivad olla veistega ühes koplis 2. eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis 3
väärindama rohusöötasid. Kultuurrohumaade viljelemine Eesti kliima- ja mullastikutingimustes on Rohumaakülvikorrad: niidukülvikorrad, karjamaakülvikorrad, universaalse otstarbega külvikorrad. olnud edukas. Rohumaakülvikord koosneb kahest perioodist: 1) heintaime periood Rohumaad võib jagada: 2) vahekultuuri a) kultuurrohumaad periood
hermeetiliselt suletud 3-4 päevaga. Head kuiv silo söövad lehmad 25- 40 kg. Põldheina kasvatus Põldhein on üheaegselt nii söödakulutuur kui ka oluline lüli vilja vahelduses, tagamaks mulla viljakuse püsivuse või tõusu. Kui talu on spetsialiseerunud teravilja kasvatusele. Mullaviljakuse saagi pealt on oluline kasvatada vahelduseks ka põldheina. Kas on oluline loomasööt või mullaviljakuse tõstmine? Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed
- Koerputk- kasvab raiesmikul, - koerapööri rohi- mürgisus säilib silos ja heinas. - Vereurmarohi- soolatüükapeale, põhjustab maohaigusi, kuivatamisel mürgisus ei kao, - Ülased ja sinililled- mürgised, kuivatamisel mürk kaob, - Maikelluke- eriti mürgised marjad, Soome rahvuslill - Kaunis Piimalill (jõulutäht)- mürgine, Looma ja karjamaa vahelised suhted Karjamaa kasutamine keerulisem, kui ühe aastaste kultuuride viljelemine. Heintaime liike rohkem, karjatamine loob uued tingimused, võrreldes rohu niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited, mikrobioloogilised tegurid. Rohusöömine erineb rohu niitmisest. Niitmisega eemaldatakse kõik taimed valikuta, karjamaal söövad loomad valikuliselt, pidevalt kärbitakse paremaid taimi. Paremad taimed on ebasoodsates tingimustest, mittesöödavad soodsates tingimustes. Niitmise kõrgus sama,
Kuna kase õietolmu allergeenne ehitus sarnaneb mitmete puu- ja juurviljade allergeenidega, siis võivad kase õietolmu allergia all kannatavad inimesed olla allergilised ka õuna, kiivi, tomati, porgandi jt puu- ja juurviljade vastu. · Heintaimed ja teraviljad Kõige levinumad õietolmuallergeenid. Heintaimede liigid on omavahel nii lähedalt suguluses, et immuunsüsteemil on peaaegu võimatu neid eristada. Nii et kui inimene on ühe heintaime vastu allergiline, siis on ta tavaliselt allergiline ka kõigi teiste heintaimede ning olulisemate teraviljasortide vastu. Heintaimede õitsemise kõrgperiood on juuni lõpp ja juuli algus. Heintaimede seast kõige agressiivsem allergeen on rukis, mis õitseb mais-juunis. Kaer ja mais õitsevad juulis, oder ja nisu juunis. · Puju Puju õitseb augustis-septembris ja on hästi laialt levinud allergeen. Puju õietolmule
vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Karvane piiphein:Karvane piiphein on meie piipheintest kõige tavalisem. Miks on tema nimeks hein, sellest saab ilmselt igaüks aru, kes teda näeb. Ta on esmapilgul täiesti heintaime välimusega. Tema lehed on samasugused kitsad ja pikad nagu heinakõrtel. Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar. Nii on piipheinad sugulased hoopis lugadega. Kui teile meenub, kuidas näeb välja hariliku loa õisik, siis karvase piipheina oma on enam- vähem samasugune. Ta on ainult palju hõredam. Karvase piipheina õisikus asuvad väikesed läikivad kastanpruunid õied tavaliselt ühekaupa Lamba-aruhein: Lamba aruheina võib ära tunda väikeste, kuid
- Karjamaa vajadus 0,3-0,4 ha - Koplite arv 8-10 - Pullmullikaid karjas 30-50 looma - Rohukamar väheviljakas Vasikad - Karjamaa vajadus 0,08 ha - Rajada lauda lähedale - Kopli suurus 0,4-0,5 ha - Rühmas 30-50 vasikat - Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohke - Karjatada 6-8 korda suve jooksul Lambad ja kitsed - Karjamaa peab olema kuiv - Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist (punane aruhein) - Karjamaaperiood 180-190 päeva - Pinda vaja 0,11-0,12 ha lamba kohta - Koplis 3-5 päeva - Koplite arv 7-8 - Grupi suurus piiramata - Rohi madal 10-13 cm Hobused - Veistega ühes koplis - Eraldi karjatatakse 4-6 päeva ühes koplis - 1 ha kohta 2-3 hobust - Karjatada vanemat rohtu
annaabi.ee 
