Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks: üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist vabastada, üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused, jne. Tüli Henry ja paavsti vahel ei lahenenud. Keiser Heinrich IV kuulutas välja Gregoriuse VII tagandamise. Vastuseks kuulutas Gregorius VII tagandatuks Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Saksa ülikud toetasid paavsti. Heinrichit ähvardati, et kui ta ei allu paavstile siis valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks pidi ta minema Itaaliasse. Enam vähem nad leppisid ära. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat.
· Vaimulike ilmalike huvide vähendamine · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine · Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat.
Gert Helbemäe Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits.
keisrivõim polnus sellest huvitatud tüli jõudis haripunkti 1076 aastal selleaegne keiser Heinrich IV kutsus Wormsi kokku saksa piiskopide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast sellele tuginedes kuulutas Heinrich Gregorius VII tagandamise Vastuseks tagandas Gregorius VII Heinrichile truud piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusevandest ja kuulutas ka tagandatuks Heinrichhi enese heites ta ka ühtlasi kirikust välja Suurem osa saksa ülikutest toetasid paavsti ning ähvardas juhul kui Heinrichpaavsti allele ei allu, valida uue keisri
Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV. Paavst tahtis kogu võimu, tuginedes Constantinus kirjale järelikult peaksid keisrid paavstile alluma. Keisrid ei tahtnud seda kuulda. Heinrich teatas, et Gregorius paavstina on kehtetu. Gregorius teatas, et Heinrich polegi keiser (tal oli ju see ,,õigus"), tagandas ametist, heitis kirikust välja, teatas etkõik ta alamad on vabastatud muutust lindpriiks, ei saanud sakramente (hingeõnnistust njetu). Oli ka feodaale, kes astusid Heinrichile meeleldi vastu. Kuna ikkagi tahtis enda keisristaatust tagasi, siis läks paavsti juurde tegusid kahetsema. Paavst andestas, sai oma valitsejapositsiooni tagasi. Selgus saabus aastal 1122, kui sõlmiti Wormsi konkordaat (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel). Otsustati, et ühelt poolt viiakse läbi ilmalik investituut ja selle läbiviiaks on keiser või keisri esindaja (maavalduste üleandmise protseduur). Selle sümboliks oli valitsussau ehk skepter. Sümboliseeris võimu maade üle
ülimuslikkust(Gregoriuse reformide põhieesmärk). Selle polnud keisrivõim huvitatud. See oleks tähendanud ilmaliku valitseja võimu piiramist; teiseks oli kiriklike ametite müümine kujunenud riigile üheks sissetulekuallikaks. 1076. aastal kutsus selleaegne keiser Heinrich 4. Wormsi kokku Saksa piiskoppide sinodi ja piiskopid teatasid, et loobuvad paavstile kuuletumast. Heinrich kuulutas välja GregoriusVII tagandamise. Gregorius tagandas Heinrichile truud Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad keisrile antud truudusvandest ja kuulutas tagandatuks ka Heinrichi enda, heites ta ühtlasi kirikust välja. Suurem osa Saksa ülikud toetas paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette.
Tsölibaat - Kirikumeeste teadlik loobumine abielust ning seksuaalsest kontaktist naistega. Simoonia - vaimulike ametikohtade ostmine Dictatus papae - Paavst Gregorius VII poolt loodud paavstilik valitsusprogramm, mis sisuliselt teeks paavstist nii ilmalikes kui ka vaimulikes asjades viimase ning ülima otsustaja. Paavstliku maailmavalitsemise programm. See kinnitas paavsti õigusloome monopoli. Investituuritüli: Heinrich IV Canossas - Saksis oli 1073. Aastal alanud Heinrichile poliitiliselt ohtlik mäss, mille võitmiseks vajas ta paavsti abi. Vastuteeneks tuli kuningal lubada paavsti legaatidel saabuda Saksi ja teostada seal kirikureforme, mis oleksid vastavuses Rooma 1074. aasta kirikukoguga kus oli keelatud preestrite abielu ning tunnistati katoliku kiriku varasema traditsiooni vastaselt abielus preestrite poolt jagatud sakramendid kehtetuks. See ajas vaimulikkonna, eriti need, kes olid abielus ärevusse ja boikoteerima kavandatavaid uuendusi
Suurem tähelepanu Normandial. Henry I raskused troonipärijaga (kuninganna Matilda, tütar Matilda ja poeg William), Henry õepoeg Stephen ja kodusõda 1135-1154 („Anarhia“). Henry I oli abielus Matildaga, kes oli šotimaa kuninga tütar (anglo-saksi liinist). Nende lapsed olid nii Inglismaa, Sotimaa, Normandia kui Anglo-saksi pärijad. Esimene laps oli tütar, Matilda, 1101 sündis poeg William. Sokutas tütre Saksa-Rooma keisrile Heinrichile naiseks. Keiser suri juba 1125 ning järeltulijaid neil polnud. Henryt peetakse Inglismaal 14 intstitutsionaalses arengus (palju reforme) kõige olulisemaks kuningaks. William suri 1120. Selget troonipärijat seega tal ei olnud. See tekitas ebastabiilsust. Trooni üritas haarata Henry I õepoeg Stephen (1092-1154). See viis tõelise anarhiani 1139- 1153
annaabi.ee 
