Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja pinna uue värviga) 1874. a esimene näitus (kokku 8; 18741886) MAALIKUNSTNIK UD: CLAUDE MONET 18401926 Kõige puhtam impressionist Valguse kujutamine! Seeriad heinakuhjadest, vesiroosidest, vaksalitest jm. "Impressioon. Tõusev päike" "Roueni katedraal" "Heinakuhjad" "Moonipõld" CLAUD E MONE T "HEINAKUHJAD" "IMPRESIIOON. TÕUSEV PÄIKE" CAMILLE PISSARRO 18301903 Suurlinna või lähiümbruse vaated sõidukite ja inimestega Päevavalguse efektid Õhulised, päikeseküllased tänavapildid ja Pariisi ümbruse põllud ning aiad "Itaallaste bulvar" "Montemartre´i bulvar" "Kohvi" CAMILLE PISSARRO AUTOPORTREE ENDAST
vastandlike mõistete ühendamine. . Esindajad: Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926). 1865 a. esitles noor prantsuse kunstnik oma maali "Olympia", mis kujutas alasti lamavat neiut ja tekitas suurt pahameelt. Maali uus vorm ei meeldinud väikekodanlasele ega ametlikule kriitikale. Manet´oli palju vaenlasi ning palju sõpru. Ta koondas enda ümber palju noori kunstnikke ning tema looming oli uue kunsti tõusu eelduseks. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga. Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarrole (1830-1903) Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841- 1919).Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Snton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. (Impressionismil oli veel lühike järg voolu näol, mida nimetatakse
Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) suurlinnad sõidukite ja täpikestena inimestega. Auguste Renoir (1841-1919)
1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal · "Mulje e Impressioon" või "Päikesetõus" Le Havrei´ sadamas · "Mooniväli" punane põld · "Purjekad" järsk kaljusein, milles on auk, lahe kaldal · "Jaapani aed" sild üle ojakese · "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine. - Balletiartiste maalib kulisside taga, mitte publiku vaates. - Kunstliku valguse (lavavalguse) suurepärane edasiandja. - Omapärased on Degas' aktid, mille poosid on vabad st pingevabad
Aasta hiljem Monet armus oma sõbra naisesse Alice Hoschedé'sse, hakkas uuesti maalima ning tema maale saatis suur menu. Viimased eluaastad Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve. Tema elu viimasteks teosteks jäid peale naise surma 1911. aastal maalitud vesiroosimaalide sari. Looming Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claud Monet oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesiroosidest alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmag kord hääbumas õhtuvalguses, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon Tõusev päike"1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis"1903. aastal. Lisaks sellele on ta maalinud veel mitu tuhat muud teost.
Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus Inimene liikumises Alasti inimkeha Kunstnikud CLAUDE MONET (1840-1926) Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel. Monet'lt pärineb umbes 2500 maali. EDGAR DEGAS (1834-1917) Prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli
näidata, et kolorii võib edasi anda mitte ainult õhu värelust, vaid ka materjali ja eseme plastilisust. Vahel rakendas ta esemete konstrueerimismeetodi ka portreedes. Ta maalis portreid erineva suurusega geomeetriliste pindade abil. "Kaardimängijad" (1890-92) "Virsikud ja pirnid" (1888-90) "Autoportree paletiga" (1885) · CLAUDE MONET (1840-1926) Ta oli kõige puhtakujulisem impressionist oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel · EDGAR DEGAS (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariisis- 27. september 1917 Pariis) Prantsuse kunstnik ja skulptor
kohaselt tuli kõik pildid koos üles riputada,nii et vaataja näeks,kuidas valgus aja jooksul muutub.Et püüda jäädvustada kiiresti muutuvat valgust, töötas Monet sageli mitme töö kallal üheaegselt: kui valgus muutus, jättis ta töö pooleli ja võttis ette teise maali. Nii valmisid pildiseeriad, kus maalitud objekt ei olnud oluline, hoopis selle ümber erineval kellaajal tajutud värvidemäng. 1891.a. avatud näitusel Pariisis olid Monet` isiknäitusel väljas korraga 15 maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.Sellel isikunäitusel oli suur menu. "Heinakuhjad. "Heinakuhi hommikul. Suve lõpp" Suve lõpp" "Lumised heinakuhjad päikeseloojangul" Reisimuljed 1892.a. reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.1896
kasu Monet'le endale. Perekond oli jällegi tähtsal kohal. Nende aastate lõpul paranesid tema elutingimused tugevalt. Oma ookeanitaguse edu üle tundis Monet vähe rõõmu, sest talle ei meeldinud, et tema Prantsusmaad kujutavaid maale jänkidele müüama hakti. SEERIATÖÖD 1890-1908 1.11 ,,Heinakuhjade" näitus 1891. aastal avas Durand-Ruel oma Pariisi galeriis näituse, kus oli väljas ka 15 Claude Monet' maali heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.(vt Lisa 4.) Publik oli korraga nii vaimustuses kui hämmelduses, sest ei olnud varasematel isikunäitustel niivõrd ranget ühe teema juures püsimist kogenud. Monet määratles oma kuhjasid täiesti uuel viisi: ta eraldas pildiseerias heinakuhja kui motiivi selle tähendusest ja kasutas objekti valguse ja atmosfääri neutraalse peegelduspinnana. Durand-Rueli galeriis rippusid kõik maalid koos samas ruumis nii, et nende omavaheline seos oli silmnähtav
1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju. "Olulisemad omadused" Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi päikeseloojangul" (30 maali). Ta huvitus nii üksikmaali kui ka kogu sarja terviklikkusest ja see oli tema jaoks niisama tähtis kui jäädvustada muljeid või aistinguid. 1892 ütles ta et teda ei rahulda enam miski olgu see ükskõik kui lühiajaline, ta otsib hoopis "olulisemaid omadusi". 1890. a ilmub tema mõtlemises uus joon, ta võtab omakse selle, et tervikliku teose
sõim ning mõnitused. Impressionistide poolt tehtud uuendusi, nende teoste erilist võlu ei mõistetud enne kui alles paarikümne aasta pärast, kui impressionistid olid juba kõik vanad mehed. Tänapäeval hinnatakse neid aga väga kõrgelt ja nende tööd kuuluvad muuseumide hinnatumate aarete hulka. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet (1840-1926) oma heledate, nagu võbelevate maastikuvaadetega. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga - kord hääbumas õhtuvalgusse, kord hajumas kuumalt virvendavasse keskpäevapäikesesse. Hommikuudune sadamavaade "Impressioon. Tõusev päike" andis otsese tõuke rühmitusele nime andmisel Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarro (1830-1903) puhul - tema suurlinnavaadetel näeme Pariisi bulvareid arvutu hulga sõidukite ning
annaabi.ee 
