*Endastmõistetavalt lauldi talgutel. *Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid. *Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad. Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust
karga noppest, kassikene! Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. Aia, äiu emme poega, Tuudu, tuudu tuvi poega, Tammu, tammu taadi poega, Emme heina niitijaks Taadi tamme raiujaks. Ole usin kasva kasin Siis sind noorelt nopitakse, Tanu pähä topitakse. Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
Ta on vägagi kohmetu kui teda Trigorinile tutvustatakse. Trigorin, kuulus kirjanik, läheb seltskonnas olemise asemel rahulikult kala püüdma. Niinal tuleb veel kuldseid sõnu: Kes on tundnud loomingunaudingut, sellele teidi naudinguid enam ei eksisteeri. Niina hakkab koju tagasi minema. Tal palutakse jääda, ent kahjuks siiski pidi ta minema. Muidu oleksid ta vanemad tema peale pahaseks saanud. Kui Treplev teada saab, et Niina koju sõitis, tahab ta talle meelehetlikult järgi minna. Dorn heietab talle kaasa: noorus, noorus! Masa pihib talle, et ta armastab Treplevi. Teine vaatus. Arkadina võrdleb ennast Masaga, et kumb paistab nooremana. Muidugi Arkadina ning selle põhjenduseks väidab, et ta paistab noorem seetõttu, kuna ona on palju tööd teinud. Räägib, et ta pole ennast kunagi käest lasknud ning põhimõtteliselt kiidab end takka. Sorin tuleb kepiga ning istub seejärel oma ratastooli. Seltskonnas käib ringi ka mingi raamat, mida siis kõik
Vähe aega vahtinud, pöördub uuesti tule juurde, kohendab tuld, istub järile. Tüdruk jääb nõnda istuma ka siis, kui Karlo ilmub pahemalt kaljule, kus lõpetab oma laulu. Vaikus.) Karlo hüüab Angelat ning palub luba alla tulemiseks, mille tüdruk silmapilk tagasi lükkab. Poiss veenab neiut natuke aega. Ausõna peale, lubab Angela Karlol alla tulla, ent vaid selleks, et näha, kas poiss oma sõna ka peab. Karlo uurib, et miks ta ei ta temale naiseks tulla. Neiu heietab kellestki Mathiasest (noorteenerist). Mathias oli kord Angelale öelnud, et ta tuleb tagasi kas surnult või ss on kui kuningas. Karlo teeb veel ühe lähenemiskatse, ent tüdruk ei taha üldse, et tema vanemad teda üksinda koos teise mehega näeksid. (Ilmuvad, isa ees, ema järel, kes haokubu all kõveras.) Ema heidab Isale ette, et kohe peale seda, kui oli end mehele andnud, on mees kõik kohustused naise kaela visanud. Isa ja Carlo lähevad koos loomi taredesse kokku ajama
(Liegajus on eeslaulja rea viimase silbi kaasalaulmine koori poolt) * Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule. * Laulud on ka teekäigul ajaviiteks. * Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. * Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus. * Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga. * Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu. * Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti. 6. Rahvalaulik Kutselisi laulikuid eestlastel polnud, kuid nad spetsialiseerusid siiski. Leidus häid pulmalaulikuid. Paljud laulikud olnudki ühtaegu inimeste ja loomade ravijad. Rahvatraditsioonis on laulikul määrav osa
Silmapilguks jääb esitelk tühjaks, kostab kandlehelin ja laul; siis lükatakse Juuditi telgi ukseriided ettevaatlikult kõrvale ja nähtavale tuleb Susanna uudishimulik nägu. Leides esitelgi tühjana, võtab ta julgust ja astub sisse, käib ringi, vaatab, imestab. Siis hakkab kostma Juuditi arglik hääl, mis hüüab ümmardajat.) Juudit räägib, et esimest korda elus tundis ta kummardavat elavat jumalat. Susanna märgib ka, et Olovernes paistis olevat ka päris sissevõetud. Juudit heietab Olovernese nime nagu oleks armunud temasse. Juudit jõuab järelduseni, et ta peab Oloverneselt lapse saama. (Nimetu ilmub oma telgist.) Nimetu ja Juudit saavad tuttavaks. Juudit tunnistab, et tal jooksis judin üle selja, kui Nimetu Olovernesele kallale tormas, ent ta ei oska öelda, et kumma mehe pärast see oli. Arvab, et mõlema pärast. Lepitakse kokku kohtumine õhtul Juuditi telgis. (Juudit kaob oma telki, kuna Nimetu talle üksisilmi järele vahib. Eesriie.)
Kaladest naine on sama tujukas kui märtsituul. Ta on kohutavalt sentimentaalne, ja kui teda solvata, võib ta valada terve ämbritäie pisaraid. Mõnikord tekib tal mõte, et ta on eluvõitlusteks halvasti ette valmistatud ja tal tärkab soov paremini elada. Kõige raskem on tal üle saada oma argusest ja kahtlustest. Kaladest naised mõistavad kõige paremini maailmas väikeste poiste häbelikkust ja puberteedieas tüdrukute kasvuraskusi. Kaladest ema heietab tuhandeid tulevikumõtteid iga oma lapse kohta. Ta ohverdab lastele kõik selle, millest ise lapsepõlves ilma jäi. Ta ei oska 6 lastelt distsipliini nõuda, ning ta peaks aru saama, et kindla käe puudumine on sageli samasugune pahe kui laste omapead jätmine (L. Goodman, 1968). 1.4. Kalade moehoroskoop Kalad ei lase tavaliselt rõivastel oma elu kontrollida. Neile meeldib rõivaste liikuvus ja