Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja. Rõhutas oma uuringutes alateadvuse rolli inimese käitumisele. Gadamer, Hans saksa filosoof. Hermeneutilise ringi looja. Geertz, Clifford ameerika antropoloog; oli sümbolilise ja interpretatiivse antropoloogia esindaja; kultuur on päritud mõistete süsteem. Gramsci, Antonio Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Hegemooniateooria rajaja (hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon). Greimas, Algirdas J. leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias
näha ei klassi ühtsus, ei seda et revolutsioon kohe-kohe saabub. Ja enam ei lepitud Hegeli seisukohaga, et kui teooria ja tegelikud faktid kokku ei lähe, siis häda faktidele. Järgnevalt kirjeldan kahte võimalust, mis kumbki läheneb antud probleemile neid kahte võimalust eraldi välja arendades. Esimene pärib, kas me saaksime materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade
arvates on kultuur sümbolilises vormis väljendatud päritud mõistete süsteem, mille abil inimesed suhtlevad, põlistavad ja arendavad oma teadmist ja suhtumist elusse. Kultuuri funktsiooniks on omistada maailmale tähendus ja muuta see mõistetavaks. Antropoloogi rolliks on püüda, mööndes täieliku edu võimatust, iga kultuuri juhtivaid sümboleid tõlgendada. Gramsci, Antonio - Itaalia kirjanik, poliitik ja poliitiline filosoof. Üks tuntumaid marksistlikke mõtlejaid, Hegemooniateooria rajaja - hegemoonia on võimul oleva või sinna pürgiva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule. Nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid. Greimas, Algirdas J. - leedu-prantsuse lingvist ja semiootik. Uuringute keskmes tähenduse analüüs, diskursuseanalüüs ja narratoloogia. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu meetodi semiootilises analüüsis.
Sellega kaob teatud kult. Muututakse nostalgiliseks. Inimeste erinevate kooslustest on saanud mass. Kommertskult probleem on see, et ta meeldib inimestele. Raske on inim viia keerulisema juurde. 5) Poliitiline aspekt hegemoonia (on seisund või võim millegi üle). Alluvate gruppide veenmine läbi meedia. Selleks on erinevad stratreegiad ja vastupanud. Inkorporeerimine (endaga liitma) ja selle suhe. Antonio Gramsci (marxixtlik mõtleja) hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud. Ühiskonnas saavutab hegemoonia n-ö liikuva tasakaalu. Kui enamus saadakse nõusse mõttega, mida aktsepteeritakse kui üldist ja see toimib korduvalt, on inimkond omaks võtnud pildi ühiskonnast. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust, vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust.
o Teaduse muutmine religiooniks (determinism, Hegel), o Liberalism on Marxi keskne probleem, ehitab oma ideoloogia üles anti-liberaalsena, o Marksism: liberalismi-eelsete elementidega püütakse seletada liberalismi-järgset olukorda Marxi edasiarendajad 20. sajandil o Vladimir Lenin (‘Mida teha?’, 1902) – proletariaadil on ideoloogiat vaja, muudab ideoloogia poliitilise võitluse osaks, o Antonio Gramsci (‘Vanglapäevikud’, 1929-1935) – hegemooniateooria. Kodanlik ideoloogia on nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle.
Probleem ongi selles, et inimesed küsisid, et mis sellega peale hakata, et peaks olema võimalik vastu seista, või mingit muud teed pidi minna, kuid A.-l loogikas ei ole siukest võimalust. Arvati, et selline loogika ei vii kuhugi, sest sellest ei saa midagi jätkata, ta ei vii kuhugi. Gramsci - Ainilt praktiline poliitiline programm maailmaparandamise eesmärgil. Hegemoonia- riigi ja valitseva klassi suutlikus reguleerida ideede võitlust ühiskonnas/maailma vaate regileerimine. (Hegemooniateooria kohaselt on inimesed võimule allunud vabatahtlikult ja leiavad, et sellised ongi kogu ühiskonna huvid, mida teatud juhtiv rühm on paika pannud.) Valitsevad klassid töötavad veenmise kaudu. Võitlus hegemoonia pärast tähendab, et mingisuguse piirini otsitakse kokkulepet ühiskonnas (konsensust). Tasakaalu saavutamine. Konsensuse saavutamise aluseks on see, et valistev grupp üritab oma huvisid esitleda kõigi teise huvidega.
Ja enam ei lepitud Hegeli seisukohaga, et kui teooria ja tegelikud faktid kokku ei lähe, siis häda faktidele. Järgnevalt kirjeldan kahte võimalust, mis kumbki läheneb antud probleemile neid kahte võimalust eraldi välja arendades. Esimene pärib, kas me saaksime materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika
annaabi.ee 
