Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et
Botticelli ei abielunud kunagi ja tal ei olnud lapsi. Simonetta Vespucci, keda ta väidetavalt oli armastanud, oli sel ajal teise mehe naine. Kevad Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicide perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Maalil on ka Venuse kaaskond - kolm graatsiat, kel oli võime muresid eemale peletada. Graatsiate
(Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. (http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Botticelli/sisu.html)
laid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Ise ajas imikuna Apolloni veised kavalusega ära. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Hestia (Vesta) oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde
Graatsiate näod, laines lokid, pikad kaelad, kumeras kõhud ja sihvakad sääred kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. See teos on nimelt tellitud Lorenzo de Medici poolt. Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise - Medici - tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Kevad"
Aphroditet kujutati tavaliselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes Zeusi poeg, jumalate käskjalg, teekäijate, kelmide jumal, kaupmeeste ja rändurite kaitsja. Väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ning on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Hermes oli uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Tema sümboliteks peetakse reisikaabut, tiivulisi sandaale ja heeroldikeppi. Artemis Jahi-, looduse ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitseja. Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde. Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthoe mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks. Artemist kujutati jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitooni koos loodujumalannade nümfidega. Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene (kuujumal), maa peal Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm).
Vanem vend oli edukas ärimees ja kauples kaubatünnidega. Hüüdnimi viitas pigem jõukusele kui figuurile. Nagu mitmed teisedki renessansikunstnikud, oli ka Botticelli osav mängima vihjetega sõnas ja pildis. Maalil ,,Kevad" Venuse ja Mercuriuse riiete lõõmav toon võib vihjata pühale Laurentiusele, kes põletati (vihje nimele 'Lorenzo'); ümmargused kuldsed viljad viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil. Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceus't, mis on arstide sümbol (nimi Medici tähendab 'arsti'). Nagu kõigil renessansiaegsetel kunstnikel, oli ka Botticellil oma ateljee, mida tunti 'logelejate akadeemia' nime all. Nimi viitab sellele, et Botticelli võis ka ise loomuldasa laisk olla. Botticelli noorpõlvest on vähe teada, näib, et ta oli loomult pinges ning kaldus laiskusele ja naljatamisele. Tema peamine patroon oli Medicite perekond, kellel ta maalis altareid,
mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana samas ka kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Artemis Artemis sündis Kynthose mäel Delose saarel
kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi kasutati ka tee tähiseks, oli Hermes ühtlasi teede jumal ja rändajate kaitsja. Kujutati reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega. Kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi. Noor ja väle jumalate käskjalg, saatis jumalaid ja edastas nende teateid. Heeroldina kandis võluomadustega heeroldikeppi, mis aitas magama uinutada, seepärast peeti teda ka une- ja unenägudejumalaks. Oli ühtlasi varaste ning petturite kaval jumal, kes õpetas oma poja Autolykose varastama. Ise ajas imikuna Apolloni veised kavalusega ära. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Hestia (Vesta) oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna
* Minerva kreeklaste Athena * Vulcanus kreeklaste Hephaistos. * Mercurius kreeklaste Hermes. Ta oli jumalate käskjalg ning ta tegutses saadiku ja heeroldina; oli vahendajaks jumalate ja surelike ning vahel ka jumalate endi vahel. Zeus andis Hermesele tiivulise hõbemütsi ja hõbedaste tiibadega sandaalid, et ta kiiresti tegutseks. Ta oli surnute saadikuks allilma ning ka suhtlemisjumal, kuna usuti, et ta leiutas tähestiku. Ta kandis poolvend Apolloni kingitud võimast kuldsaua heeroldikeppi. * Apollo kreeklaste Apollon * Venus kreeklaste Aphrodite. Oli ilu- ja armastusejumalanna. Tekkis täies hiilguses merevahust. Ta kandis võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates. Ta oli põhiliselt eblakas ja südametu jumalanna. Ta abiellus Hephaistosega, kõige inetumaga jumalatest. * Diana kreeklaste Artemis * Mars kreeklaste Ares 9
annaabi.ee 
