Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu. Kõigil oleks nagu üsna ükskõik, mis olnud, mis on või mis tuleb, peaasi, et saaks aga kuidagi raha jaole ja et saaks selle kuidagi läbi lüüa. Lapsi kasvatades kasvame kõigepealt ise. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad. et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. Mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus. INDREK Oma tüübilt on Indrek vaatleja ning mõistja
saladuslikud sõnad oma mõtlemisvõime mingi kaalutluse põhjal või siis äkilise vajaduse sunnil tekitada õhulainetust, mida nimetatakse heliks?"" * ". . . . tore, tore. Andku jumal igaühele! See pole sama, mis istuda kõrist saadik soolaukas ja püüda teeselda, et sul on ükskõik, kui sul tegelikult tõepoolest ongi ükskõik. " arutlus Jelena üle Insarovi surma ajal * "Igaüks meist on süüdi, juba selles, et elab ning ei ole nii suurt mõttetarka, niisugust inimkonna heategijat, kes tema poolt toodava kasu põhjal võiks loota sellele, et tal on õigus elada. " * "Jelena ei teadnud, et iga inimese õnn on rajatud teise õnnetusele, et isegi ta kasud ja mugavused vajavad justkui raidkuju alust, teiste inimeste kahju ja ebamugavust. "
Tavaliselt teeb olukorra raskemaks see, kui ,,ei"-ga liiga kaua viivitad (Niiberg & Urva, 2009). Olen lõpuks ometi hakanud aru saama, et ei saa kõike siin elus ise ära teha. Alguses oli jah halb tunne esimest korda eitavalt vastata ja seda just tuttava inimese puhul. Pikaks ajaks oli kogu minu senine rahu kuidagi häiritud. Siis aga, endas selgusele jõudes, avastasin mingi kummalise kergustunde. Kaotasin hiljuti eitavalt vastates küll ammuse tuttava, kuid ei saa tõesti lõputult heategijat mängida, seda enam, et jään alati ise abi paludes oma probleemidega üks. Kuidas siis öelda ei? Tuleb välja, et tasemel enesekehtestamine algabki ei ütlemisest. Kui tahad oma elu ise korraldada, on sul alati õigus ära öelda, ent seda tuleb teha läbimõeldult (Niiberg & Urva, 2009). Ilmselt minu puhul on kuskile kadunud teadmine, et mul ju ometi on see õigus olemas! Osa inimesi arvab, et ei ütlemine on ebaviisakas ja võib rikkuda suhteid kolleegidega. See pole õige
Sest naist või last viisakalt matta on palju raskem kui viisakalt toita. Surnud on nõudlikumad kui elavad. (lk. 143) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Piiritusega on nimelt samuti nagu iga seadusevastase asjaga. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad, et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. (lk. 154) ,,Armas naine, kogu eluaeg ei jõua ükski mees imetleda" ,,Aga siis poleks sa pidanud mind oma naiseks võtma, oleksid pidanud võtma mõne teise, kes lepib vähemaga, sest niisukesi naisi on ilmas küll." (lk. 191-192)
1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates ütleb Kebesele, et ise ei tohi end ära tappa sellepärast, et inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma Jumala otsuseta ära tapaks. On inimesi, kellele jaoks on parem surnud olla, kui elada, ent need inimesed ei tohi endale sellegipoolest seda heategu teha, mis seisneb enesetapus. Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde
Sellega kriipsutab Vetemaa alla loo väljamõelduse ja aktiviseerib allegoorilise lugemisviisi. ,,Tulnukat" saab lugeda antiutoopiana Orwelli ja Huxley' laadis või kui kosmaarset muinasjuttu täiskasvanuile. Karnevaliseeritud tekstimaailmas viited keskajale pole juhuslikud tegutseb salapärane nooruk, kelle ülimaks ideaaliks on absoluutne harmoonia. Ent just sel põhjusel saab temast totalitaarse riigi andunud teener. Sokeerivas lõpplahenduses näeme Jeesusega kõrvutatud malbet heategijat lapsepiinaja rollis. Ohud, mida kätkeb idee või iidoli fanaatiline teenimine, on üks Vetemaa põhiteemasid. 1960ndate lühiromaanides uurib Vetemaa muutuvalt distantsilt tegude ja nende tõukejõudude komplitseeritud seoseid. Pahatihti teevad tema tegelased kurja otsekui tahtmatult, tööle 3 hakkavad instinktid, sekkub juhus
Roomlaste pärimuse kohaselt lausunud Caesar 15. märtsil 44 eKr hoopis enne hinge heitmist: ,,Ka sina, mu poeg!" Polnud ju saladus, et Brutus võlgnes oma poliitilise karjääri Julius Caesarile, kes teda igati toetas ja upitas. Kuigi Caesari- vastase vandenõu liikmed soovisid peatada vabariikliku demokraatia muutumist keisririigiks, on Brutusest ajapikku saanud nurjatuse ja tänamatuse sümbol. Kahju küll, kuid noore poliitiku teguviis (ta lõi noaga oma heategijat) on samastatav Juuda suudlusega. Nii üks kui ka teine on tänapäeva inimestele nurjatu käitumise, täpsemini reetmise musternäide. PS. Rooma riigi ajalugu tunneb mitut Brutuse-nimelist meest. Üks neist kukutas 509. aastal eKr viimase Rooma kuninga ja pani aluse vabariigile. Temast sai esimene valitav konsul. Mees oli üdini vabariiklane: kirjutas koguni alla oma kahe lihase poja surmaotsusele. (Pojad olid liitunud vabariigivastase mässuga
vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka. Ei tohi ennast tappa, kui jumal on meie peale mingi paratamatuse pannud. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega, mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi
Nekrassovi töödest on esikohal poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada?", mis on Vm rahvakihtide entsüklopeediaks. Ta leiab, et hea on elada sellel, kes oma elu pühendab võitlusele rahva vabaduse ja õnne eest. Nekrassovi luule oli Lenini lemmik ja ta tsiteeris seda igas võimalikus kohas Nekrassovi luules on palju kujutatud külarahvast, kes oma ülekohtu vältimiseks midagi ette ei võta, vaid ootavad abitult mingit heategijat. Selle ehedaks näiteks on 1859. aastal kirjutatud luuletus ,,Laul Jeromuskale", kus hoidja laulab lapsele laulu, õpetades teda tulevikus alandliku ja alluva olema. Linnamees aga võtab lapse sülle ja laulab talle vastupidist tuimuses on talurahvas süüdi. Kui on ebaõiglus, tuleb võidelda, mitte kannatada. Kuid hoidja laulab ikka oma laulu edasi ja miski ei muutu... Poeemis ,,Talulapsed" räägib N ja ülistab talulaste rikast elu nende elus on luulet. Neil on
annaabi.ee 
