ressursside paremat kasutamist. o Bürokraatia · Võimaldab väikesel grupil sptsialistidel juhtida suuri struktuure - nii on võimalik kiiresti tegutseda (sõjavägi). Valitseb selge tööjaotus. Igal ametikohal kehtivad ametinõuded. Kogu tegevus dokumnteeritakse. Ametikohad on korraldatud hierarhiliselt. Bürokraatia iseeneslik paisumine (kõik tunnevad end ülekorrmatuna). Bürokraatlik süsteem muutub nii ebaefektiivseks, et tekivad heaolukaod. Kui avalike hüviste tootmine pasuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. o Läbirääkimised · Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 7
33. Kõige üldisem ja tüüpiline riigipoolne sekkumine on a) uute ja täiendavate seaduste ning õigusaktide kehtestamine, olemasolevate täiendamine või muutmine; b) abistava käe mudeli rakendamine; c) poliitikatõrgete ja haldustõrgete vähendamine. 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a) kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c) riigi vähene võimekus. 35. Valitsus peab majandusse sekkuma isegi Pareto efektiivse jaotuse korral, sest a) vaja on võidelda polütikatõrgetega; b) vaja on võidelda haldustõrgetega; c) väga efektiivne jaotus ei pruugi ühiskonnale mingitel põhjustel meeldida. 36. Paternalism väidab, et valitsus peab sekkuma selleparast, et a) vastutab riigi suveräänsuse eest; b) ta teab paremini, mis on hea ja mis on halb; c) ta peab kaitsma keskvõimu huve. 37. (Suunav) eelreguleerimine on
39.Põhimõte ,,nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik" on a)subsidiaarsusprintsiip; b)ortoliberaalne doktriin; c) sotsiaalse turumajanduse seisukoht. R 67.Risk on a)kvantitatiivne ja mõõdetav; b)kvalitatiivne ja mittemõõdetav. c)kvantitatiivne ja mittemõõdetav 34. Riikliku sekkumise kulukuse tingivad a)kähmava käe mudeli rakendumine; b) transaktsioonikulud, abinõu teostamise otsesed kulud, abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod; c)riigi vähene võimekus. 43.Riigi majanduslik konkurentsivõime (võime tõsta oma rahva elatustaset) on agressiivne, kui see on rajatud a)võimele ligi meelitada mobiilseid tootmisressursse; b) toodete konkurentsivõimelisusele rahvusvahelisel turul; c)odava tooraine ja energiakandjate impordile. 57.Riigi konkurentsivõime mõõtmisel on sisemajanduse koguprodukti (SKP) puuduseks asjaolu, et see näitaja a) on väga raskesti mõõdetav;
*NB! Heaolu = kasu. Heaolukadu = kahjuTK põhiinstitutsioonides- Turul tehingu ettevalmistamise, teostamise ja tagamise kulud (ex ante ja ex post tehingukulud) ja rent kasulike tehingute ärajäämisest. *Organisatsioonides juhtimiskulud laias tähenduses. Kui juhtimine ja omand on lahutatud, lisandub esindamiskulu huvide lahknemisest (rent).*Riigis demokraatia ja bürokraatia kulud. Poliitikas kollektiivotsuste ettevalmistamise ja tagamise reaalsed kulud ning heaolukaod indiviididele sobimatutest otsustest (rent). TK mõõtmine - Institutsioonilise muutuse (I1 I2) mõju koostegevuse tulemusele saab mõõta indiviidide heaolu summaarse muutusega.*Positiivsel juhul: parendus, heaoluvõit, rendi kasv, transaktsioonikulude sääst (heal lapsel mitu nime) *Pareto-parendus: Paraneb kõigi asjaosaliste olukord - kõik rohelise kolmnurga punktid. *Kaldor-Hicksi parendus: Paraneb summaarne heaolu - lisaks rohelisele
tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside paremat kasutamist. Bürokraatia - Võimaldab väikesel grupil spetsialistidel juhtida suuri struktuure - nii on võimalik kiiresti tegutseda (sõjavägi). Valitseb selge tööjaotus. Igal ametikohal kehtivad ametinõuded. Kogu tegevus dokumenteeritakse. Ametikohad on korraldatud hierarhiliselt. Bürokraatia iseeneslik paisumine (kõik tunnevad end ülekoormatuna). Bürokraatlik süsteem muutub nii ebaefektiivseks, et tekivad heaolukaod. Kui avalike hüviste tootmine paisuva bürokraatia tõttu kasvab, muutuvad kaod üha suuremaks. Bürokraatial on kalduvus paisuda ja muutuda ebaefektiivseks. Läbirääkimised - Eri sots gruppide läbirääkimised. (nt tööandjate ja töövõtjate esindajad teevad otsuseid läbi rääkides, mitte grupiti eraldi - tulemuseks on mõlemaid pooli rahuldav kompromiss). On võimalik, et sellise kompromissi kulud peavad jääma kellegi kanda. 5
riikidega, kes tolliliitu ei kuulu, see aga nõrgendab konkurentsi ja efektiivsust. Ühisturg Euroopa majanduse ühenduse algne nimetus. Loodi Rooma leppega aastal 1958. Kaubavahetuse loomine kaubandusbloki siseste kaubanduspiirangute kaotamisega kaasnevat kaubanduse mahu kasvu, mis suurendab heaolu liitunud riikides. Kaubavahetuse ümbersuunamine see osa kaubanduse mahust, mis suunatakse välispartneritelt ümber blokisisestele partneritele, ning millega kaasnevad tavaliselt heaolukaod (hinnatõus ja tarbimise vähenemine). 12.1. Millist kasu saavad riigid rahvusvahelises kaubanduses osalemisest? Sellega kaasneb tootmisressursside parem jaotus maailma riikide vahel. 12.2. Absoluutse ja suhtelise eelise erinevus? Kumma korral on spetsialiseerumine ja kaubavahetus tulusam? Absoluutse eelise teooria kohaselt on rahvusvahelise kaubanduse abil võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, mille osas neil on absoluutne eelis (s.t
Lihtsalt seletades: mingi ministeerium peab oma töökust ja progressiivsust demonstreerima, oma olemasolu (veel parem laiendamist) õigustama. Minister vajab mänguruumi eneseteostuseks ja oma poliitilise karjääri edendamiseks jne. Riiklik sekkumine on tihti võrdlemisi kulukas (konkreetse abinõuga seotud täiendavad transaktsioonikulud; abinõu teostamise otsesed kulud; abinõu finantseerimisega seotud heaolukaod). Otsustajad vajavad teavet selle kohta, kas, mil viisil ja kui palju üldse sekkuda majandusprotsessi. Nendele küsimustele vastuste leidmisel tekivad paratamatult infokulud. Meetmete rakendamine toob kaasa ka kontrollikulud. Kui riik kasutab osaliselt turu tee- nuseid, tekivad siingi tehingukulud. Riigi tegevusega seotud transaktsioonikulud kajastuvad suuresti riikliku bürokraatia ülalpidamiskuludes.
annaabi.ee 
