ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel võivad häired või haigusnähud puududa, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata. HPV on väga nakkav, nii et viirusega on võimalik nakatuda ka ühekordsel kokkupuutel.
herpese haavandeid on. Seetõttu võib herpest edasi anda ilma, et teaksite, et te seda kannate. Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul. Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid. Papilloomviirused levivad ühelt inimeselt teisele, kui inimeste nahk või limaskestad omavahel kokku puutuvad. Üksteise puudutamine on igapäevaelus väga tavaline, seetõttu nakatuvad inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada
3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja
Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas.
Enamus HPV alatüüpidest on ohutud, ei põhjusta haigusnähte ja taanduvad iseeneslikult. Ligikaudu 30 HPV alatüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Mõned on kõrge riski tüübid ja võivad põhjustada emakakaelavähki või emakakaela epiteelrakkude muutusi, millest mõnel juhul tekib kasvaja. Teised on madala riski tüübid, mis võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi, mis ei arene vähkkasvajaks. HPV-vaktsiini soovitatakse eelkõige neidudele. Ka HPV-vaktsiiniga vaktsineeritud neiu või naine ei tohiks unustada korrapäraselt günekoloogi kontrollis käimist. Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Kuna paljudel viirusega nakatunud inimestel haigusnähud või kaebused puuduvad, kannavad nad viirust edasi ise seda teadmata. Peaaegu pooled emakakaelavähi diagnoosiga naistest on vanuses 35 55 aastat
(mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad eriettevalmistuse saanud radioloogid. 7. SOOLEVÄHK Soolevähk, mida tuntakse ka kolorektaalvähi nime all, on jämesoole ja pärasoole vähk. Jämesool ja pärasool moodustavad seedekulgla alumise osa. Enamik soolevähkidest tekib jämesoole või pärasoole sisepinna ehk limaskesta vohanditest, polüüpidest. Neid healoomulisi kasvajaid kutsutakse ka adenoomideks. Aastatega võib mõni adenoom pahaloomuliseks muutuda. Kui polüübist areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk ja see avastatakse varajases staadiumis, saab selle enamasti kirurgiliselt eemaldada. Tihtipeale siiski esialgsed kasvajalise haiguse tunnused ehk sümptomid puuduvad ning enne vähi avastamist võib see olla levinud teistesse kehapiirkondadesse. 7.1 Soolevähi esinemine
päeva võrra ehk 109 päevale. AS Starman näitajad on võrreldes AS STVga kordades paremad ehk 2009. aastal likviidsuspuhver 412 päeva ning 2010. aastaks oli see märgatavalt kerkinud 454 päevale. Näeme, et ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu. Kuna AS STV näitajad on halvemad kui AS Starmanil, siis võiks või peaks AS STV leidma endale juurde rohkem kliente, kes tasuvad kiiremini või suurendama healoomulisi lühiajalisi kohustusi. 3.1.3 Maksevalmidus (%) Likviitsed käibevarad x 100 Lühiajalised kohustused Antud tulemustega saame näha, kas ettevõtted on suutelised tasuma oma lühiajalisi kohustusi bilansipäeva seisuga AS STV näitajad olid 2009. aastal 192% ja 2010. aastal 231%. AS Starman näiajad oli 2009. aastal 35% ja 2010. aastal 22%
annaabi.ee 
