pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu. Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem.
Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet. Harilik nahanäkk suhteliselt väike mustjas mardikas. Nahanäkki võib sageli kohata hoolitsemata ja nõrkades peredes. Nahanäkk toitub surnud mesilastest ja hauetest. Samuti toituvad nahanäki vastsed suirast. Rasvatihane kahjutekitaja talvel. Tihane koputab taru eesseinale ja ootab seni kuni mõni mesilane tuleb vaatama, kes nende rahu rikub. Seejärel haarab tihane mesilase ja sööb ta tagakeha ära. Kui tihane jätkab
- ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust...
- ,,,,Mis sa minust vahid?" küsis Tõnu ja silitas ta pead ning lõuga, mis olid pehmed kui varsa mokk /.../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust...
korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad, talvel kütmata hooneis ootab neid aga kindel hukkumine. Sipelgapere suuruseks on Kesk-Euroopas mõnisada töölist ja sada või poolteistsada emasipelgat. Emade suur arv tagab pere jõudsa juurdekasvu. Vaaraosipelgatel on kalduvus pereheitmisele. Ta pered pole eriti seotud pesapaigaga nagu teistel sipelgatel. Kui avastatakse uus söödamaa, otsitakse läheduses ka sobiv pesapaik, kuhu siirdub osa töölisi, võttes kaasa ka emaseid ja hauet. "Mustlaslik" eluviis annab vaaraosipelgatele suure kohanemisvõime, soodustades levikut ja paljunemist.Ürgselt on vaaraosipelgas röövtoiduline, kunagi moodustasid tema põhitoidu putukad, keda ta praegugi eelistab. Inimese kaasüürilisena lepib vaaraosipelgas paratamatult meie toiduga. Vaaraosipelgas pole suur ehitusmeister, rahuldudes käigustikega, mis enamasti paiknevad ligipääsetavates kohtades: müürides, põranda all või seintes soojatorustike läheduses, eriti
Mesilasema muneb tihedalt ja korrapäraselt ning jätkab munemist ka tarust välja tõstetud kärjel. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult on nad rahulikud ja püsivad kärgedel pesa läbivaatusel, isegi mesilasema jätkab tarust väljavõetud kärjel munemist. Ka korjevaesel ajal jätkab ema munemist, nii et töölised kannavad hukkunud hauet tarust välja, aga ema muneb edasi. Itaalia mesilased vahetavad emasid salajase emavahetuse teel. Mesilasemadel on lühike eluiga. Suure munemisvõime pärast on vajalik itaalia mesilasemad väljavahetada igal aastal. Sülemikuppe on vähe ning lesehauet esineb samuti vähe. 3.2. Sülemlemine ja muu seonduv Itaalia mesilane on küllaltki sülemlemiskaine mistõttu sülemlemistung on liigil väike. Sülemlemismeeleolu on võimalik kõrvaldada viies mesilased
kestel ainult toitepiimaga. Katsetel on selgunud, et kaanetatud haudme- 0,132 mg, ja ühes ööpäevas munetud munade mass võib ületada ema ga peredes oli 3 päeva vanuste vaklade emakuppudes 46–120 mg toite- enda massi. Sügise poole, kui ema muneb vähem, on munad raskemad piima, kaanetamata haudmega peredes 285–527 mg. Peredes, kus toimus ja mesilased kooruvad tugevamatena. nn. salajane emavahetus (s.t. peres oli nii kaanetatud kui ka kaanetamata hauet) oli emakupus 736 mg toitepiima. Mesilasema sigimiselundid Erinevalt töölisvaglast kasvab emavagel edasi ka pärast kupu kaaneta- Ema sigimiselundid koosnevad kahest munasarjast, munajuhadest, mist. Kookoni võrkimise ajal pöördub ta peaga kupu põhja poole, et nee- seemnepaunast, limanäärmetest ja tupest. lata allesjäänud toitepiima
umbes 510% puhaskultuuridelt, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõikide meetaimedeni. 2. MESILASHAIGUSED Mesilashaiguste avastamiseks on vajalik mesilaste puhul jälgida mitmeid sümptomeid. Nagu näiteks hajutatud haudmeväli ehk tunnus avaldub selles, et tühjad kärjekannud on hajutatult haudme hulgas, samuti võib esineda augustatud kärjekannusid, mis on muust tasapinnast madalamad või tumedamad, lisaks surnud hauet, hallitust, ebameeldiv lõhna, surnud mesilasi taru ees või väljaheiteid taru seinatel. Mesilashaigusi on siiski küllalt raske kindlaks määrata ilma laboratooriumi abita, see võib õnneks minna ainult kogenud mesinikel või vastava väljaõppe saanud isikutel. Kui nähakse surnud mesilasi, siis võidakse ekslikult koheselt arvata, et tegemist on mesilashaigusega, kuid tegelikkuses võib täiskasvanud mesilaste ja haudme suremist põhjustada ka mürgiste pestitsiidide tarvitamine
· sõltub immuunstaatusest ja aspergilloosi alavormist: · allergiline: itrakonasool, kortikoidid · aspergilloom: süsteemne seenravi ei ole piisavalt efektiivne kirurgiline vahelesegamine on tüsistusterohke (empüeem, fistel) -> vaid tugeva veritsuse korral on haudme nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen Aspergillus flavus, harvem teised sama perekonna liigid. K. tabandab nõrkade perede igas vanuses hauet ja ka täiskasvanud mesilasi. Haiguse levikut soodustab niiske ja jahe ilmastik. Nektari ja õietolmuga tarru sattunud hallitusseene eosed hakkavad arenema kärgedes, suiras, hukkunud mesilastes ja raamidel. Hukkunud vaglad muutuvad läiketuks, kortsuvad ning kattuvad seeneniidistikuga. Hukkunud haue on kõva, meenutab suira ja on kinnitunud kärjekannule küllalt tugevasti. Vahel katavad mesilased hukkunud haudme tarupigiga. Mesilased haigestuvad sagedamini talve lõpul ja kevadel
nende munadest sünnivad suguvõimetud kääbuslased. Vääremad tekivad kui peres on ema hukkunud ning pole enam ei kuppu ega mune. Sellised peres tavaliselt aga hukkuvad, juhul kui mesinik ei pane sinna uut ema või emakuppu. Töömesilase elu jaguneb kolmeks perioodiks. Esimesel perioodil (koorumisest kuni 10. päevani) töötab ta tarus, puhastades haudme alt tulnud kärjekanne ning soojendades hauet. Neljanda päevani toidavad teda vanemad mesilased, siis hakkab ta ise toituma ja töötama amm-mesilasena andes vakladele oma süljenäärmete eritist. Perioodi lõpus teeb mesilane orienteerumislende, jättes meelde, milline on tema taru väliskuju ning ümbrus. Teisel perioodil (11.-20. päev) ehitatakse kärgesid. Selleks ajaks on mesilasel täielikult välja arenenud vahanäärmed. Töödeldakse ümber korjemesilaste toodud
emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastumissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Eriti soodsate tingimuste korral võivad noormardikad hakata rajama juulis teise põlvkonna hauet, mis võib lõpuni areneda. Augustis rajatud haue tavaliselt lõpuni ei arene. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? ● Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia võimalikult ruttu, kui see pole võimalik, siis materjal koorida
annaabi.ee 
