Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt 2,5 kg raskustena. Eluiga 45-40 aastat. Kalakasvanduses toimib tsükkel- sugukalad, noorkalad, kaubakalad, asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) . .Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda. Indutseeritud paljundamine algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrollimisega haudemajas. Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt. Paljundamine toimub mai lõpus- juuni alguses, kui veetemp on 18-20 ja tõuseb. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. Forelli paljundamisel ei kasutata hüpofüüsi suspensiooni süstimist kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi hindamiseks
selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata ja söötmist optimeerida. Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini
selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata ja söötmist optimeerida. Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini
jaanuarist arvetades vähemalt 1000 kraadpäeva soojushulka. *Enne marja võtmist peaksid kalad olema 10-14 päeva temperatuuril üle 15 kraadi. *Paljundamise optimaalne aeg on 20. mai kuni 5. juuni vahel. *Eestis koeb karpkala mai lõpul või juuni algul. Paljundamine (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda Indutseeritud paljundamine *Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest *Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. *Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust ning marja töödeldakse pärast tanniiniga).
võib karpkala kudemist tihti jälgida. Üldjuhul ei jää aga looduses koetud marjast kasvanud järglased ellu. Järelkasvu on leitud vaid veekogudest, kus puuduvad röövkalad. 86 Sugukalade sumbad 87 KUDEMISMATID 88 Indutseeritud paljundamine Algab sugukalade väljapüügiga tiikidest, sorteerimise ja kontrolliga haudemajas. Kaks põhimõttelist erinevust forellikasvatusest Hüpofüüsi suspensiooni süstimine kudemise ajastamiseks ja kvaliteedi kindlustamiseks. Hüpofüüs võetakse järvedest püütud suurtelt latikatelt, see nääre sisaldab suguhormoone, mis stimuleerivad ja sünkroniseerivad suguproduktide küpsemist. Marja ja niisa lüpsmine, viljastamine koos marja kleepuvuse eemaldamisega (vee asemel lisatakse piima või soola ja karbamiidi lahust
on samas staadiumis umbes 9,6 mm). Vähipoegade pikkus suureneb kestumisel 10-20 % võrra ja kaal 40 %. Esimesel kasvusuvel vahetavad väikesed vähipojad koorikut 11 ööpäeva tagant, kuid kestumiste vahe pikeneb poegade kasvamisega. Vähi kasvukiirus väheneb vananedes, samuti madalal või liiga kõrgel temperatuuril ning liiga suure tiheduse juures. Looduses on samasuvised vähipojad umbes 2 cm pikad (signaalvähi pojad ligikaudu 3 cm). Soojaveelises haudemajas kasvatatud jõevähid on ligikaudu 3 cm pikad (signaalvähid 4 cm). 2 suvised jõevähid on Põhja-Euroopa heades vähiveekogudes 7 (s.h. Eestis) keskelt läbi 4 cm, 3 suvised 7 cm, 4 suvised 8 cm ja 5 suvised 9 cm pikkused. Isaste kasv on kiirem kui emastel. Kiire kasv on nii eduka paljunemise kui ellujäämise seisukohalt tähtis. Suguküpsus aeglustab ilmselt emaste kasvu, sest osa energiast kulub suguproduktide valmistamiseks ja haudumiseks
jahutatult. d. Hobikalakasvatus on tavaliselt ekstensiivne tootmine looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madal asustustihedus (300tk/ha), toodang 100-150 kg/ha. e. Tootmises aga kasutatakse intensiivset tootmist lisasöötmisega, kõrged asustustihedused, kaubakala 500-1000 kg/ha. 10. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus. a. Tsükkel algab kudemisega kevadel. Mais-juunis saadakse haudemajas vastsed, kes asustatakse tiikidesse. Need kasvavad maimudeks. Kasvuperiood kestab Eesti kliimas maksimaalselt 3-4 kuud (mai-sept). Septembris toimub väljapüük ja talvitustiikidesse asustamine. Talvitus okt-apr. Asustamine kasvutiikidesse aprillis ja septembris taas väljapüük ja talvitus okt-apr. Aprillis taas väljapüük talvitustiikidest ja asustamine kasvutiikidesse ja septembris väljapüük ning turustamine. 11
annaabi.ee 
