Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati, millel on kujutatud meest, kes hoiab käsi palveks koos. Mehel on pikad lokkis juuksed ning vuntsid.
Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna. Kiriku rajamisasukoha leidmine oli raske, sest arvesse tuli võtta linnaehituslikku situatsiooni ning näha ette selle edasisi arengutendentse. Samuti pidi krunt ka kõige tagasihoidlikumale algusele vaatamata võimaldama edaspidi täismõõdulise kiriku väljaehitamist
haldaja loata keelatud. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus mittevastavad hauatähised või rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel hoiatamisest. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised on hauarist kõrgusega maapinnast kuni 120 cm; hauasammas kõrgusega maapinnast kuni 120 cm. Hauatähised, -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jms) ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid peavad olema kooskõlastatud kalmistu haldajaga. atmisplatsile paigaldatud hauatähised ja/või -rajatised on paigaldaja omand. Hauarajatised peavad olema
algustükk. See maal üle viiesaja aasta vanune ja äärmiselt hästi säilinud. See pilt on eriline nii oma ülesehituse kui ka vanuse poolest. Sellist pilti juba iga kunstnik maalida ei oskaks. Sellel pildil on ka teatav mõte, olenemata meie positsioonist elus on meile kõigile määratud kindel aeg siin maailmas eksisteerida. 9. Vaatle ja kirjelda põrandal olevaid hauaplaate Niguliste muuseumis on välja pandud ka üle saja hauaplaadi. Valdav osa neist 14.–17. sajandist pärinevatest hauatähistest on algselt asunud Niguliste kirikus. Need on väga erinevad ning ilusasti ja kvaliteetselt tehtud, sellepärast et nad on heas seisukorras. Alexander von Esseni ja tema abikaasa Magdalena von Ungerni hauaplaat Niguliste kirikus. Hans von Paykülli hauaplaat Johannes Ballivi hauaplaat: Berend Reinhold von Delwigi hauaplaat: Adam Johann Schrapferi hauaplaat: 10
Lennart Meril oli neli lapselast. Esimene Eesti taasiseseisvusaja president Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule, kus tema haud on kaunistatud väärika hauaplaadiga. Suur mustast kivist elegantne plaat on asetatud hauale pikali, selle ülemises otsas on Eesti Vabariigi vapp ja presidendi ametinimetus ning keskel nimi ning sünni- ja surmakuupäevad. Hauaplatsi korrastus- ja ehitustööd algasid eelmise kuu lõpus, kui muruplatsile hauaplaadi alla ehitati väike kivist platsike ja paigaldati hauaplatsini viivale nõlvale graniidist trepiastmed. Hauamonumendi kujundamise ja tegemise tellis ja rahastas riigikantselei, kes lõpliku lahenduse väljatöötamisel lähtus eelkõige presidendi pereliikmete arvamusest, kes soovisid, et hauaplats oleks võimalikult lihtne ja väärikas. 8 Pildimaterjal 9
Külaskäigust midagi eriti toredat välja ei kukkunud. Marilyn oli hea tahte märgiks ostnud kõigile isegi kingitusi, aga mida kauem nad Janiga aega külas veetsid, seda halvem tunne Marilynil hakkas, sest ta pidi olema kogu aeg nende halvustavate ning kadedate pilkude keskel. Seega valetasidki nad sugulastele, et peavad veel Jani onu juubelile kiirustama. Ka õues, Jani ja Marilyni ära saates, ei suutnud ahned sugulased oma tundeid valitseda. Vanaema arvas, et ehk annaks Marilyn neile isa hauaplaadi jaoks raha, kuna ta juba selliste kingitustega ilmus ning Raivo tahtis Jani automaki ära varastada, mille peale Jan talle peksa andis. Teiseks tähtsaks sündmuseks oleks Marilyni Tartus käik, tänu millele tuli juhuslikult välja Jani salasuhe. Jan käib seoses oma tööga tihti Tartus ning ööbib ka seal. Ühel korral otsustab Jan, et kutsub Marilyni ka Tartusse. Seoses sellega olid Marilynil unistused, et lõpuks nad Janiga lepivad ära ning veedavad viimaks toredalt koos
sõnumeid. Intervjuu (Lisa IV) kunstnik Kaupo Looheinaga näitas, et tavaliselt tuleb klient büroosse kas kindla hauakivi mudeli sooviga või valib sobiva variandi firma kataloogist. Mõnikord võib ta paluda midagi kataloogis pakutatavast ümber teha. Juhul, kui inimene ei tea, mida valida, siis palutakse, et ta räägiks lahkunust ja tema elust. Seejärel pakutakse talle erinevaid variante. Hauaplaatide hind ja graveerimisteenus on üsna kallid ja tavaliselt valivad inimesed hauaplaadi sõltuvalt oma rahalistest võimalustest. Skulptori sõnul kujunesid praeguses kataloogis pakutavad joonised pika ajaperioodi jooksul ning on traditsioonilised hauakivide sümbolid. Joonistused võeti vanadelt hauakividelt. Neid pildistati ning fotode põhjal tehti sabloonid. Hiljem mõtlesid kunstnikud nende põhjal välja ka keerulisemaid joonistusi. Klient mõistab nende joonistuste tähendust individuaalselt, toetades eelkõige oma kultuurile ja mälestustele lahkunust.
ehitusmeistrid, tuues esile, et nagu Jõhvi kiriku tornis, nii ei kasutatud ka Edisel võlve. Ka Jõhvi Mihkli kiriku patronaadiõigus kuulus 1753. aasta visitatsiooniprotokolli järgi Edise lossile /EAA, F. 1226, n.1, s.26/. V.Raam viitab oma arutluskäigus muuhulgas Taubede suguvõsa vapikivile, mis on müüritud Jõhvi kiriku torni lääneseina, kui tõendile, et kiriku ehitajateks olid just selle suguvõsa esindajad. Ilmselt pärineb see Taubede vapi kujutisega raidkivi mõne 15-16. sajandi hauaplaadi nurgatükist ja on müüritud seina V.Kadakase oletuse kohaselt alles põhjasõjajärgsel taastamisperioodil/V.Kadakas 2001, lk 17/. Oma vappi kiriku fassaadile oli tavaliselt õigus panna üksnes patroonil, kes oli hoolitsenud kiriku ehitamise eest. Jõhvi kiriku läänepoolse sissekäigu kohal on 15.saj. lõpust- 16.saj.algusest pärit Taubede vapp, millel on kujutatud kolme juurega pärna kändu kahe külgedelt välja kasvava lehega. Edise patronaaiõigus seostub 17
annaabi.ee 
