Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi
mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpuks kuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Sellist looduslikku okste suremise protsessi puistus nimetatakse tüve laasumiseks. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis). PUISTU KOOSTISOSAD
kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Ehk tegemist on tüve laasumisega. Mets on kui seostatud tervik, mis koosneb alustaimestikust, puudest, põõsastest, loomastikust ja mikroorganismidest. Mis tähendab, et kõik on omavahel tihedalt seotud ja mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, samal ajalise avaldades mõju ümbritsevalt keskkonnale. Maa-ala, millel puud kasvavad nii hõredalt, et nende võrad poleliitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, mis EI ole mets. Metsa juriidiline määratlus: Mets on ökosüsteem, miskoosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja sealelunevast loomastikust. Seaduse järgi on mets maa, mis vastab ühele neist nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.
454 milj m 3 . so. kõigi metsas kasvavate puude põõsaste, alustaimestiku, loomastiku ja rinde kõrgusest. tüvemahud m3 .Metsa ühe hektari keskmine tüvede mikroorganismide vahel. Maa-ala, millel puud Alusmets - põõsad ja madalamad tagavara on 213 m3 asuvad hõredalt, nimetatakse harvikuks. Harvik ei mittemajandusliku tähtsusega puud puurinde Suurim on see haaval - 208 m 3 /ha ja väikseim ole mets. (rinnete)all. Kui alusmets koosneb peamiselt tammel - 122 m 3 /ha. 1 elaniku kohta on Eestis Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, põõsastest, siis seda nim. ka põõsarindeks. 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu
Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist harviku, pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit,
Sealjuures on kõik metsaorganismid tihedalt seotud ja mõjustatud ümbritsevast keskkonnast ning samal ajal avaldavad ise tugevat mõju keskkonnale. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt ja kus nende võrad ei ole liitunud, ei nimetata metsaks; siis võib olla tegemist pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad hõredalt, nii et täius on väiksem kui 0,3, nimetatakse harvikuks. Harvik ei ole mets. Metsale kui ökosüsteemile on iseloomulik võime ennast ise taastada. Mingi komponendi muutumine metsas kutsub esile muutuste ahela. Ökosüsteemi isereguleeruvuse tõttu viivad muutused lõpuks olemasolevates tingimustes kõige stabiilsema ökosüsteemi - kliimaksi - kujunemisele. Sarnastes tingimustes tekivad ka üksteisega sarnased ökosüsteemid, mis on enam-vähem ühetaolised liigilise kooseisu, aine- ja energiavahetuse ning muude omaduste poolest
P u is t u v a n u s a Joonis 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara jooksev ja keskmine juurdekasv. Keskmine juurdekasv kulmineerub 68 aasta vanuses puistus. Kui eesmärgiks on saada jätkuvalt võimalikult palju puitu pindalaühiku kohta, tuleks puistu selles vanuses uuendada. Tagavara muut kulmineerub tunduvalt varem, 40 aasta vanuses puistus. Puistu ökoloogiline (loomulik) küpsus on vanus, mil puistu suure arvu puude suremise tõttu muutub harvikuks. Üksikpuu läheneb loomulikule surmale. Ökoloogilist mõtteviisi ainuõigeks pidavatele inimestele on see sobivaim küpsus, kuna tsükkel sisaldab nii kasvu, küpsust, surma kui ka lagunemist. Hinnaküpsus on puistu vanus, mil puidu realiseerimisel saadakse võimalikult suur keskmine brutotulu, s.t vanus, mis maksimeerib realiseeritava puidu hinna puistu kasvatamise aja kohta. Kvalitatiivne küpsus põhineb võimalikult kallite sortimentide kasvatamisele. See on vanus,
Takseeritav üldpind jaotatakse kaheks majanduslikuks kategooriaks - metsamaaks ja mittemetsamaaks. Metsamaaks loetakse maa-ala ,milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks. See jaguneb omakorda metsaga kaetud ja metsata metsamaaks ning selguseta (liitumata) metsakultuurideks. Metsaga kaetud metsamaaks loetakse noorendikud täiusega 0,4 ja enam ja ülejäänud puistud täiusega 0,3 ja enam. Metsata metsamaa on uuenemata raiesmikud, põlendikud, hukkunud puistud, lagendikud ja harvikud. Harvikuks nimetatakse keskealisi ja vanemaid puistuid täiusega 0,1-0,2 ja noorendikke täiusega 0,1-0,3. Mittemetsamaad on maa-alad, mis ei ole määratud või on kõlbmatud metsa kasvatamiseks või millel on eriotstarve. Selleks on: a) põllumajanduslikud kõlvikud - põllud, heinamaad, karjamaad; b) veekogud - järved, jõed, ojad, tiigid; c) metsa kasvatamiseks kõlbmatud maad - sood, liivikud, perioodiliselt liigniisked alad;
annaabi.ee 
