noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus Metsateid on vaja selleks, et: · korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega · tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks · tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral
uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv. Maaharimine on vajalik ka siis, kui mulla pealiskihil on vaja segada eri aineid nagu lubi, sõnnik või saagijäätmed. Kasutatakse eri meetodeid alates otseharimisest kuni hariliku adraga kündmiseni. Pole kindlat meetodit, mis oleks iga olukorra jaoks kõige parem, kuid
..........................20 13. Metsasektori konkurentsivõime parandamine................................................... ...................................21 14. Erametsandus.........................................................................................................................................22 15. Keskkonnamõjud..................................................................................................................................23 16. Optimaalne uuendus- ja harvendusraiete maht puuliigiti mõõduka stsenaariumi korral (1000 m3) 24 17. Vastukajad.......................... ..................................................................................................................25 18. Kokkuvõte.............................................................................................................................................26 19Kasutatud kirjandus.......................................................................................................
puud (okslikud, mitme ladvaga jm). Seega võib öelda, et uuendusraiesse jõuavad kõige kvaliteetsemad isendid, mis annavad metsaomanikule rohkem rahalist tulu. Esimene harvendusraie toimub tavaliselt 2040aastases puistus. Harvendusraied soovitatakse lõpetada kuusikutes, kaasikutes, haavikutes 4050 aasta vanuselt ja männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 5070 aasta vanuselt. Vanemas eas tehakse pigem sanitaarraieid. Harvendusraiete täpne arv sõltub kasvukohast ehk maapinna headusest ja puuliigist, samuti metsa majandamise kaugematest eesmärkidest. Tuleks arvesse võtta, et keskealisi ja valmivaid puistusid (eriti kuusikuid) ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraietel raiutav puit leiab enamasti kasutust. Seega võib harvendusraie anda erinevalt valgustusraiest ka kohe tulu või katab saadav tulu vähemalt raiele tehtud kulutused.
Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa Hooldusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus Uuendamisvõtete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik, uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa
Kõige enam nõutavad okaspuude ja kase puit. 2003.a., männikud 32% ja tagavarast 33%; kuusepuistud 17 ja 19%; kaasikud 31 ja 26%; hall lepp 9 ja 8,0%. Metsa üldine tagavara on 448,7 milj. m3, mille aastane juurdekasv on 5,8 m3/ha/a (METS 2004). Raiemahud milj. m3-s olid 1986-90.a. - 3,2; 91.a.-3,0; 92.a. - 2,1; 93.a. - 2,4; 94.a. - 3,9 ; 95.a. - 3,8 (sellest riigimetsas 2,8), 96.a. - 4,0 (riigimetsast 2,7). 2003.a. raiuti 13 miljon.m3. Arengukava aastani 2010: Uuendus- ja harvendusraiete sortimentatsioon (tuh m3) Puuliik Palk Peenpalk Paberipuu Küte Jäätmed Kokku Mänd 867 388 395 119 336 2104 Kuusk 1171 470 647 419 489 3196 Kask 411 330 921 409 520 2591
ulatuses raiumata. Tabelist nähtub, et lõppraiete maht on pidevalt langenud seoses raieküpsete puistute pindala vähenemisega ja kaitsealade laiendamisega, kus raievanus on kõrgem või on lõppraied üldse keelatud. 1979. aastal kulus 18 % riigi metsamaast sellisesse kaitsekategooriasse, kus oli lubatud üksnes hooldus- ja sanitaarraie. Väike tõus aastail 1966-75 seostub tormikahjustuste likvideerimisega: 1967-71 raiuti 5,6 miljonit tihumeetrit tormist kahjustatud metsa. Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa,
b) väheväärtuslikud puud - kõverad, harulised, jäme-okslikud, "hundid", c) puud, mis takistavad paremate puude kasvu, "piitsutajad"(tavaliselt arukask) 3) Kaasaaitajad e. abistajad puud. Siia kuuluvad puud, mis aitavad laasuda peapuuliigil ja on vajalikud puistu sobiva täiuse säilitamiseks. Kaasaaitajad puud võivad olla nii peapuuliigist kui kaaspuuliigist, nad enamasti raiutakes viimaste hooldusraiete käigus. Harvendusraiete kordusperioodiks on soovitavalt 10-15 aastat. Alates III vanuseklassist tehtavaid puistu harvendusi nimetati varasemas hooldusraiete klassifikatsioonis põimendus-raieteks. Puistu vanuse suurenedes aeglustub täiuse taastumine ja vanemates puistutes tehakse seepärast harvendusraied nõrgema raiekraadiga. Harvendusraiete viimastel kordustel tuleks tagada suur täius ja mitte enam raiuda ülemiste kasvuklasside puid. Soovituslikult tuleks harvendusraied lõpetada
a. formuleeritud valemile (Markus, 1965): u Au Dx (1 i ) u x C (1 i ) u xo v Bu , kus (5.5) (1 i ) 1 u i Bu oodustatud puhastulu e. maa oodustatud väärtus e. maarent; u raieringi pikkus; Au uuendusraie kännuraha u aasta möödudes praegusest hetkest; Dx harvendusraiete kännuraha x aasta möödudes praegusest hetkest; C metsakultiveerimistööde kulud; v iga-aastased majandamis- ja halduskulud; i intressimäär. 56 Sissetulekud ja väljaminekud oodustatakse uuendusraie ajale u ning sissetulekute- väljaminekute vahe oletatakse korduvat u aasta järel. See perioodiliselt korduva lõpmatu netotulu kapitaliseeritud väärtus on maa väärtus e
annaabi.ee 
