hoopiski meelelahtuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon, ülerahvastus ja tiheliolek, tänapäeval: suurlinnade anonüümsus, ülerahvastus, migratsioon ja kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid:
psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ja puudeid. Kliinilise psühholoogia keskmeks on psühholoogiline hinnang ning psühhoteraapia. Eesmärgid: häirete kirjeldamine, võimalike põhjuste uurimine, häirete ravi. Psüühiline häire kõrvallekanne, hälve normist. 3 peamist kriteeriumit: nähtuse harvaesinevus, sobimatus konkteksti, isiklikud kannatused või vaevused. Püsivad. 34. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Meeleoluhäired põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni või meeleolu tõusu suunas. Meeleolu muutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodie algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega.
· Erinevused objektide asetuses, kauguses ja paigutuses. · STOIKUD · Segunemine teistsugustega. · Hingerahu otsingul · Objektide mõju mitmekesidus sõltuvalt hulgast ja · Esindajad: · kompositsioonist. Kõigi ilmingute ja tajude relatiivsus. · Vanem stoitsism: · Muljete sagedus või harvaesinevus. · Zenon Kitionist 336- 264 e.Kr. Küproselt · Erinevused kasvatuses, harjumustes, kommetes ja · Kleanthes ja Chrysippos usulistes ning filosoofilistes vaadetes. · Keskmine stoitsism: · Antiikne skeptitsism · Poseidonios
Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Loovus kõrge IQ (r=03) Kui mõtlemise kiirus on kiire, siis tekib vähem vigu, rohkem võimalusi märgata soodsaid variante, jäävad muud asjad vist paremini meelde vmt. Loovus loomingulisus! Loovuse kriteeriumid (kellegi omad): 1) Loovus 2) realistlikkus Isiksuse patoloogia Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia Teraapiate / treeningute paljusus: · Medikamentoossed · Füsioteraapilised
Kui kõrvaltjälgitavad positiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne. Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad
mehhanismide abil. Kui kõrvaltjälgitavad positiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne. Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida
Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja mõelda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mõtlemine on kiire, siis jõuab hoida töömälus suurema hulga ideid, fakte, läbikontrollitud asju, töömälu maht ja täpsus. Loovus ei võrdu kõrge IQ (r=0,3). ISIKSUSE PATOLOOGIA Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1. käitumine / seisundi harvaesinevus- normi mõttes lihtsaim- kuda paar inimest suurest hulgast käituvad teisiti; 2. sobimatus konteksti; 3. isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused- kas füüsilisi või vaimseid kannatusi- mure, pidev depressiivne olek, teiste suhtes häirivalt, solvavalt käitumine. Kui need kolm on täidetud, siis on ebanormaalne vist. Neile kriteeriumitele vastavaid häireid on hästi palju. Mõned seotud meeleoludega, mõned agressiivsusega jne, kihud, fiiliad, foobiad
annaabi.ee 
