õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud.
klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Johannes Aavik on eesti keelde jätnud jälje, mida on raske mitte märgata. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste (kaas)autor, keeles on kindlalt koha sisse võtnud ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali
Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne)
5. Paljunemine 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allilkad 7. Lisad 1. Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi päikesekarust. See teema on mulle väga huvipakkuv ning kindlasti ka silmaringi avardav. Selle töö peamine eesmärk on laiendada oma teadmisi selle karuliigi ning talle iseloomulike omaduste vallas. Usun, et see töö hõlbustab suuresti selle karuliigi tundmaõppimist ja tekitab nii mõnelegi tahtmise isegi mõne veidi haruldasema loomaga tutvust teha. Päikesekaru Päikesekaru ehk malai karu ehk biruang (helarctos malayanus) on karuliik, keda loetakse maailma väikseimaks karuks. Täiskasvanud isend veedab suure osa oma elust puu otsas. Ta on öise eluviisiga ning ei maga talveund. (viited 1, 3). Omadused Päikesekaru karvastik on süsimust, lühike ja läikiv. Õlgadel on tal kaks pöörist, kus kasvavad karvad igasse eri suunda
Sest seal, kus pole miskit, minetab oma õiguse mitte üksnes keiser, vaid ka proletaarlane. Kui see öö aeglaselt taganema hakkab, kes siis veel elab neist, kelle kevad praegu näiliselt nii lopsakalt õitsenud on? Ning mis on teist kõigist selleks ajaks seesmiselt saanud? Kibestumine või väikekodanlikkus, lihtsalt nüri leppimine maailma ja elukutsega, või kolmanda ja mitte kõige haruldasema võimalusena: müstitsistlik maailmast põgenemine nende puhul, kel selleks andi on, või—sageli ja halvasti—selle kui moeasjaga enda piinamine. Kas see küsimus on aktuaalne ka 2014?
Sageli võib neid leida supermarketitest köögiviljariiulite kõrvalt valmis pakituna, tihedalt pottides üksteise kõrval, pisut vigastatud kuigi nad on ometi orhideed. Neid võib osta lillepoodidest ja -salongidest, kus nad on kutsuvalt välja pandud klaasvaasides või disainanumas, sageli kaunistatud veel erksavärviliste lintidega. Ja loomulikult saab neid osta orhideekasvatajailt spetsiaalsetest kasvandustest. Sealt võib leida ka mõne haruldasema, eriliselt otsitud ja kollektsionääride silmis väärtusliku isendi. Tänapäeval on orhideed suhteliselt "odav" tarbekaup, kuid samal ajal on nad aga ka hinnalised ilu kandjad ja kollektsionääride silmis elitaarsed, erilised. Igal juhul on jäänud seoses orhideedega inimeste teadvusse midagi müstilist. Sõna ,,orhidee" toob kujutlusse ikka midagi salapärast ja kauget mõte rändab Amazonase selvasse või troopilise Aasia dzunglitesse. (1)
.............................................................................................................................. 7. Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 1 Sissejuhatus 2 Valisin selle teema uurimistöö tegemiseks, sest mu isa leidis 2013.aastal põualiblikate sugukonna (Pieridae duponchel) Eestis kõige haruldasema liigi esindaja ja ma tahtsin teada, millised liblikad veel sellesse sugukonda kuuluvad ja millised nad välja näevad. Liblikatest üldiselt on tehtud uurimistöösid Eestis palju, aga kindlat sugukonda välja valimata. Seega mina otsustasin keskenduda ainult ühele sugukonnale ja selle sugukonna Eestis elavatele liblikatele. Minu eesmärgiks oli teha kirjanduse abil kindlaks, millised põualiblikate liigid elavad Eestis. Vaatlesin liblikate lendamise aega ja arvukust
annaabi.ee 
