Ida-Virumaal on elanikke 166548, neist 58758 meest, 78011 naist ja 29765 on noort. Spordiklubides on harrastajaid kokku 731 (0,44%), kellest 248 (34%) on täiskasvanut, 483 (66%) noort, neist 670 (92%) meest ja 61 (8%) naist. Spordikoolides on harrastajaid 167 (0,1%), kes kõik on noored ja 127 (76%) neist mehed ning 40 (24%) naised. 13 Jõgevamaal on 36406 elanikku, kellest 13282 on mehed, naisi 15641 ja 7483 noort. 234 (0,64%) harrastajat on spordiklubides kokku, kellest 129 (55%) täiskasvanut ja 105 (45%) noort, mehed on neist 189 (81%) ja naisi 45 (19%). Ka Jõgevamaal puuduvad treenerid. Järvamaal on 35926 inimest, neist 12818 on mehed, 15520 naised ja 7588 noored. Korvpalli harrastajaid spordiklubides on 188 (0,5%), kellest 75 (40%) moodustavad täiskasvanud ning 113 (60%) noored, mehi on neist 154 (82%) ja naisi 34 (18%). Spordikoolides on aga 88 (0,2%) noort korvpalli harrastajat, kellest 57 (65%) on poisid ja
TEKKEAEG Kindlat kuupäeva Jainismi tekkel ei ole, kuigi paljud kirjutavad, et see usk tekkis 6 sajandil eKr Indias. Mõned kirjutavad, et Jainism tekkis isegi varem u. 9 sajandil eKr. On olemas veel üks allikas, mis ütleb, et see usk tekkis ajavahemikul 599 eKr -527 eKr. HARRASTAMISE KOHT Suurema Jainismi harrastamisega riik on India ja USA, kuid Jainismi saab näha ka teistes riikides, näiteks Kanadas või Etioopias. Hetkel Indias on umbes 7-10 miljonit Jainismi harrastajat. Ameerika ühendriikides on neid inimesi umbes 30 tuhat. KUJUNEMISLUGU Jainismi päritolu on väga segane. 5. sajandil eKr Vardhamana Mahavira oli üks mõjukamatest Jainismi õpetajatest. Vaatamata sellele, Mahavira ilmselt ei olnud Jainismi asutaja vaid oli Jainismi prohvet. Mahavira tõenaoliselt oli see, kes järgis Jainismi alates selle tekkest. Esimene jainismi tegelane, kellest olid reaalsed ajaloolised tõendid oli Parsva - Mahavira eelkäia. Tõenäoliselt elas ta ajavahemikus 9
harrastusspordile Eestis. Töö annab ülevaate harrastusspordist Eestis, harrastajatest ning teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012.
Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. 4 Numismaatika Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Sõna numismaatika tuleb kreeka keelsest sõnast nomisma mis tähistab münti. Numismaatikaks nimetatakse ka müntide kollektsioneerimist kui hobi, selle harrastajat kutsutakse numismaatikuks. a)Numismaatika kui teadus Numismaatika kui teadus vaatleb münte kui ajalooallika liiki - müntidel on tihti jäädvustatud poliitilist ja kultuurilist informatsiooni. Müntide kaal ja töötlus aga annavad informatsiooni metallurgia tasemest ning kasutusel olnud kaalu- ning rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel. b)Numismaatika kui hobi
arvatud vabapustol. Las- keasend (v.a pustiasend) on turvalisuse kaalutlusel vaba. Laialdaselt on kasutused Creedmore'i asend, kus laskur on selili, jalad markide suunas. Laskurid jagatakse reitingu alusel voistlusklassidesse. Soomes on tuhatkond harrastajat. IBS (International Benchrest Shooters) toetab puudlusi aarmisele tapsusele. USAs loodi 1930ndatel NBRSA (National Benchrest Shooters Association), mis sai aluseks organisatsiooni laienemisele maailmas. Laskmine toimub massiivsele betoonlauale asetatud
Oluline on suhteline intensiivsus. Koormus erinevate indiviidide vahel võrdne (tipp ja harrastussportlane). Kohanemisprotsesse juhtiv "signaal" on alati individuaalne. Sportlase ja harrastaja koormus 50% VO2max mõjutavad kummagi treenitust võrdsel määral. NB! Tänu komplekssele iseloomule (pulss või VO2max) on mõju osalevatele organitele erinev s.t. koormus 50% VO2max ei tähenda, et süda, lihased või kopsud töötaksid kõik võrdselt 50% peal. Harrastajat on lihtsam treenida sest koormused on suhteliselt madalad (näit. 3-4 X nädalas, 30-60 min, pulss 120-150). Tippsportlase koormused on "väljakannatamatult" kõrged (2 X päevas, 600 km ratast, 100 km jooksu, 24 km ujumist, suhteline intensiivsus maksimumile lähedamal) Tööaegsed muudatused lihastes * Energiavarud vähenevad - sõltub intensiivsusest: * Max pingutus kulutab fosfokreatiini varud
kirikust kui koolist lähtuvat vaimuvalgust. Kuldsed ristikulehed viitavad Jõgevamaale, tähistades ühtlasi põllupidamist ja heaolu. 22. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Sõna numismaatika tuleb kreeka keelsest sõnast nomisma mis tähistab münti. Numismaatikaks nimetatakse ka müntide kollektsioneerimist kui hobi, selle harrastajat kutsutakse numismaatikuks. Numismaatika kui teadus vaatleb münte kui ajalooallika liiki müntidel on tihti jäädvustatud poliitilist ja kultuurilist informatsiooni. Müntide kaal ja töötlus aga annavad informatsiooni metallurgia tasemest ning kasutusel olnud kaalu ning rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel.
lähtuvat vaimuvalgust. Kuldsed ristikulehed viitavad Jõgevamaale, tähistades ühtlasi põllupidamist ja heaolu. 22. Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Sõna numismaatika tuleb kreeka keelsest sõnast nomisma mis tähistab münti. Numismaatikaks nimetatakse ka müntide kollektsioneerimist kui hobi, selle harrastajat kutsutakse numismaatikuks. Numismaatika kui teadus vaatleb münte kui ajalooallika liiki müntidel on tihti jäädvustatud poliitilist ja kultuurilist informatsiooni. Müntide kaal ja töötlus aga annavad informatsiooni metallurgia tasemest ning kasutusel olnud kaalu ning rahasüsteemi kohta. Mündid aitavad ka dateerida teisi leide ning kindlaks teha kaubanduslikke suhteid eri piirkondade vahel.
Tänapäeva Eesti kultuur Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Samas ei ole kadunud ka side rahvakultuuriga. Näiteks oli Statistikaameti andmetel 2008. aastal Eestis kokku 73 000 mõne rahvakultuurialaga tegelevat inimest. Nende seas oli näiteks 39 000 koorimuusika ja 18 000 rahvatantsu harrastajat ning üle 4000 pillimuusikaga tegeleja, kellest 2700 mängisid puhkpilliorkestrites. Samuti tegutses Eestis umbes 1400 harrastuskoori, pea 1200 rahvatantsurühma, ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 200 rahvamuusikaansamblit, 125 folkloorirühma, üle 130 puhkpilliorkestri ning muid harrastuskollektiive, ringe ja ansambleid.[1] Kultuuritarbimise uuringu kohaselt külastas Eestis 2007. aastal kultuuriasutusi 94% kõrgema
annaabi.ee 
