keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõnadele ning kolmes Paul Verlainei luuletusele kirjutatud vokaaltsüklis. Kriitika suhtus esialgu õelalt. LOOMING: 1890 aastad on helilooja loomingus õitsenguperiood, mil kujunes välja temale ainuomane helikeel. Klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kautamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kopleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Debussy klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20 saj algul kirjutatud muusika kullafondi: ,,Prelüüdid", ,,Lastenurk", ,,kujundid". Uus väljenduslaad kandus üle ka Debussy sümfoonislistesse teostesse. (,,Fauni pärastlõuna", ,,Nokturnid", ,,Meri") 3. Claude Debussy üks looming? Tal oli ainult üks ooper ,,Pelleas ja Melisande". See
Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. 6. Debussy looming: klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite
Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid. Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis- harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised. Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks 5 klaverikompositsioonideks on ,,Lastenurk", ,,Estambid", ,,Kujundid", ,,Etüüdid" ning ,,Prelüüdid".
Punane on figuurida sisemise energia ja kuumuse sümbol. Figuurid tantsivad tumesinise kosmose taustal ja roheline maastik on laetud tantsijate energiaga, vajudes nende jalge alla ja siis tagasi üles vetrudes. III faas – ikonoloogiline Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse, nagu me võime tunda kesktõmbe- ja kesktõuke jõudude tasakaalustatusest ja vasakpoolse figuuri kontuurist, tugev ja klassikaline proportsioonis. Pablo Picasso “Avignoni neiud” 1907 Kubism I faas – eelikonograafiline Pablo Ruiz Picasso (1881–1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema
1993 Hundertwasseri-Piibli projekt 1994 Osales kampaanias, olles vastu Austria liitumisega Euroopa Liiduga. 1995 Auhinnatakse ,,Turismi" auhinnaga Viini tööstuse poolt. 1999 Hundertwasser elas ja töötas Uus-Meremaal. Käsil oli tal mitmeid arhitektuuri projekte ja kavandas raamatuümbriseid. 2000 Hunderwasser suri laupäeval 19. veebruaril Vahemerel südamerabaduse tagajärjel, olles kuninganna Elizabeth II laeval.Tema soovi kohaselt maeti ta looduse keskele,vaiksesse ja harmoonilisse kohta Uus- Meremaal.Täpsemalt ,,Õnnelike surnute aeda", tulbipuu alla. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 94-97; htt p: / / www.hundert wasse r.at ) H undertwasseri arhitektuur Üks osa Viini omapärast võsastunud ja ebatraditsiooni-lised majad on Austria arhitektuurirevolutsionääri Friedensreich Hundertwasseri kätetöö. Rõõmsad värvilahendused, vaba vorm, looklev joon ja mõnusalt võssa
Teeba vastu", triloogia ,,Oresteia". Enamikust kaotsiläinud tragöödiaist on teada pealkirjad ja mõningad fragmendid. Aischylose zanriuuendused: tõi lavale teise näitleja (hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda), vähendas kooripartiid, ehkki koori osakaal jäi tema näidendeis veel küllaltki suureks, koor vähenes 50 liikmelt 12-le; suurendas näitlejate dialoogi osa. Tragöödia hakkas muutuma koorilüürikast draamaks. Maailmapilt: Aischylos uskus kindlalt harmoonilisse ja stabiilsesse maailma, milles küll aeg-ajalt toimub traagilisi konflikte, kuid mille harmoonia jumalate tahtel taastub, kui inimesed on oma kannatused läbi elanud. A arvates on kõik maailmas toimuv jumalate kontrolli all ja tänu sellele valitseb maailmas õigus. Ehkki jumalate roll inimese elus on suur, vastutab inimene ise oma vabalt valitud käitumise eest. Aischylose meelest peab inimene allutama oma tahte riigi (polise) omale.
Nagu ka tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline. On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad, kellega ta nõus polnud. Nt tülitses Rousseau'ga päris palju. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aastast ühes sündmusest Lissaboni maavärin. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt vajuda maapõhja, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat. ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast". ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale". ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika. Voltairel on juba teemaks keskaeg, mitte antiik. Veel üks teema: lihtsad inimesed. Enam me ei räägi tähtsatest inimestest,
indiaanlased" jne. Ühelt poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Tema arengus märgata ka kriisiolukordi, see väljendub selles, et paralleelselt tekkisid teised mõtlejad ja kirjanikud, kellega Voltaire' ei nõustunud, sh Rousseau. Voltaire varasemad mõtted saavad toetust 1756. aasta Lissaboni maavärinast. Kirjutas ,,Poeem Lissaboni hävingust". Teema: usk maailma harmoonilisse ülesehitusse. Kui Portugali pealinn saab lihtsalt maapõhja vajuda, siis kuidas saab jumal sellist asja lubada? See kinnitas Voltaire'i seisukohti. Kirjutas ka kirjanduskriitikat: ,,Arutus antiiksest ja kaasaegsest tragöödiast", ,,Pöördumine Euroopa rahvaste poole", ,,Kiri prantsuse akadeemiale", ,,Päästetud Rooma". Palju uusi süzeesid, idamaine temaatika.Voltaire' teemaks on pigem keskaeg kui antiik. Samuti lihtsad, keskklassi töökad inimesed. Voltaire
annaabi.ee 
