Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute koondisesse kuulus ta kümme aastat ( 1975-1984), üle poole sellest ajast põhikuuikusse- meistersportlane. Viljar Loori parimad aastad jäid 70-ndate lõppu ja 80-ndate algusesse. See oli aeg, mil üleliidulist koondist treenis Vjatseslav Platonov. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus revans saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat, Molibogat.... Maailma karika finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis veelgi ootamatum N. Liit
Tartu Kunstimuuseum, Tretjakovi Galerii Moskvas, Museum Ludwig, Köln jm. Mõned Evald Okase tuntuimad teosed on "Naine ja Hobune II", "Puhkav akt" ja akt "Pilved". Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Ta on ka Firenze Kunstiakadeemia auliige. ISIKNÄITUSED 1963 personaalnäitus Tartus, Kiievis, Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Kurskis, Lvovis, Harkovis, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Simferoopolis Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, 1964 ENSV Riiklikus Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Kunstimuuseumis, Tallinn Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, 1965 Tallinna Kunstihoone Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas
1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik 10 ISIKUNÄITUSED Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, Soomes, Rootsis, USAs 11 ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL Afganistanis, Austraalias, Austrias, Belgias, Egiptuses, Inglismaal, Iraagis, Itaalias, Jaapanis, Jugoslaavias, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Taanis, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Ameerika Ühendriikides, Vietnamis, Norras, Süürias 12 LOOMING (1)
Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, 1896 sooritas Narvas küpsuseksamid. Aastatel 1896–1899 õppis Veski Tartu ülikooli usu- ja loodusteaduskonnas, kuid ei lõpetanud kumbagi. Samal ajal töötas ta Treffneri gümnaasiumis õpetajana, lisaks oli seotud ajakirjade Lõbu ja Teadus ning Rahva Lõbu-leht toimetamise, samuti Tartu muusikaelu korraldamisega. Aastatel 1900–1901 töötas Veski õpetajana Harkovis, 1901–1914 ajakirjanikuna Tallinnas (Teataja, Eesti Kodu jm). Alates 1906. aastast osales Veski Eestimaa Rahvahariduse Seltsi kirjandusosakonna töös, kus arutati kirjandus- ja keeleküsimusi. Aastatel 1908–1911 korraldati Veski algatusel eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid („Eesti kirjakeele reeglid”, 1912). Veski oli ka üks 1910. aasta laulupeo peakorraldajaid. Naasnud 1914. aastal Tartusse, töötas Veski Eesti Kirjanduse Seltsi
1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika. Aastatel 1977-1983 ei kaotanud Platonovi meeskond ainsatki rahvusvahelist tiitlivõistlust ja iga kord kuulus põhimänijate hulka ka Loor. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los Angelese olümpiamänge. Need olid küll sõprusmängud, kuid märgid näitasid halastamatult, et võitjatna lahkuda koondise põhiturniiri meestel ei õnnestu. Los Angelese olümpiale Nõukogude riik oma sportlasi ei lähtetanud ja kulla võttis kergelt USA. Aasta pärast oli Platonovil võimalus revans saada. Kuid enam polnud meeskonnas Loori, polnud Kondrat, Molibogat.... Maailma karika finaalis lõi USA N. Liitu, aga mis veelgi ootamatum N. Liit
(Blankin) Lipul polnud vastaseid, võitu kuulitõukes võis temalt oodata kõikjalt. Tagasihoidlikuma esinemise korral avaldati sageli pettumust. Lipp õppis aga keskenduma ja võistlustel sündisidki tavaliselt ainult rekordid. Oli juba harjutud, et treeningutel 15-ne meetrised kuulikaared ei tähendanud halba vormi. Lipp püstitas ridamisi sõjaeelsetest aaastatest püsinud Euroopa rekordeid. Mai lõpus tõukas ta Tartus 16.66, juulis 16.72 ja septembris Harkovis 16.73.(Teemägi_1963) 2.5. Teised alad Heino Lipp jätkas võistlemist ka teistel aladel. 1947. aasta lõpus kuulus ta NSVL edetabelis kümne parema hulka veel neljal kergejõustikualal: kettaheites ja kümnevõistluses asus teisel, 110 meetri tõkkejooksus kuuendal ja 400 meetris kaheksandal kohal.(Teemägi_1963) 6 Kümnevõistluses armastas Lipp startida korra aastas, hilissügisel. Ka 1947. aastal toimus see
"Seejärel edestasin ka külas käinud Tallinna mehi. Nad imestasid: kes see käblik neid võidab?" Sõjaväes eesti keele ära õppinud Gilde pidas vastu tööpataljoni katsumused ja tõusis sõja lõppedes N Liidu kiiremate meeste sekka. Ta osales mitmel sotsialismimaade võistlusel ja üliõpilasmängudel. 1948. aasta Londoni olümpia ajal heitles olümpiavõistlust väärinud Gilde N Liidu meistrimedalitele Harkovis. Riigi hooaja viies mees 10,8ga jõudis taas 100 m finaali, kuid võeti seal kahe valestardiga maha. Selle äparduse korvas ta aga samas võidetud liidu meistrikullaga 4 x 100 m teatejooksus. Võidukas ametiühingute koondis kordas 42,2ga üleliidulist rekordit. Gilde edu andis indu kiirjooksjate järelkasvule. Heldur Tüüts, Uno Kiiroja, Heldur Tuulemäe jt kasvasid välja just Gilde tuulest.
J.Uustalu ja M.Oras 1978.aastal üleliiduliselt meistrivõistlustelt juba kuldmedaleid. Meistritiitel tuli 650-kuubikuliste masinaklassis. Pärast viieteistkümneaastast vaheaega kordasid sakulased V.Vaarderpassi- J.Tuuliku saavutust. 10 1979. aasta oli Nõukogude rahvaste VII suvesprartakiaadil aasta. Finaalvõistlused motokrossis korraldati soolomasinate klassis Harkovis ja külgvankritele Võrus. Ettevalmistuste juhtimine pandi föderatsiooni krossikomitee esimehele. V.Grossile. Korrapärane treening ja võistkonna varustamine uute võistlusratastega andsid häid tulemusi. Seitsmeteistkümne koondise hulgas lõpetasid Eesti krossisõitjad viienda kohaga. Ettepoole platseerusid Vene NFSV, Ukraina, Leningrad ja Läti. Meeldiva üllatuse tegi meie spordiüldsusele Saku Motoklubi kasvandik A
Taheti saada autonoomseks, asutati Ukraina Keskraada. Hakati formeerima Ukraina rahvusväeosi. Ukraina keskraada koosnes ennekõike revol demokraatidest, oli nende jaoks rahvusküsimus esmatähtis. 7.nov kuulutas Ukraina Keskraada Kiievis välja Ukraina Rahvavabariigi. Enamlased ei saanud Petr-s sellise olukorraga leppida, üritasid koondada punakaarti, endale ustavaid väeosi, saavutasid mõningat edu Ukraina idaosas. Kuulutati välja Harkovis Ukraina Nõukogude Vabariik. Enamlaste tegevus viis Ukraina jagunemiseni. Jaan 1918 alustas Ukraina Nõukogude Vabariik sõjalist pealetungi Ukraina Rahvavabariigi vastu. Algasid ägedad lahingud, punakaart koos Vene armeega pani ülekaalu maksma, vallutas jaan lõpuks Kiievi, Ukraina saatus polnud otsustatud, jaanuaris 1918 olid Brest-Litovskis käimas rahuläbirääkimised. Läbirääkimistel osales Ukraina Keskraada valitsus täieõigusliku liikmena.
annaabi.ee 
