Dopinguga putitatud kõikuvas vormis proffe ohustas stabiilselt kettaheitetehnikat valitsev Metsur siiski veel mitmel hooajal. Saavutused: · Universiaadihõbe 1961 · Rahvaste spartakiaadi pronks 1959 ja 1967 · Vendade Znamenskite memoriaalil teine koht aastal 1961 · Suurvõistlustel Budapestis teine koht aastal 1961 Kaupo Metsur püstitas viis korda eesti rekordit: 54.42 Tallinn 02.08.1958 54.73 Tallinn 08.09.1958 55.70 Harkov 24.07.1960 56.32 Leselidze 11.05.1961 56.74 Leselidze 11.05.1961 56.80 Alavieska 07.07.1968 Aastal 1961 valiti ta Eesti parimaks kergejõustiklaseks. Kunagised kettaheitjad Need kettaheitjad ei tegelenud ainult kettaheitmisega vaid ka teiste aladega ja on saavutanud häid tulemusi kettaheitmises läbi ajaloo. Kalev Külv Aleksander Kreek Aleksander Kulmerg Aleksander Lohk Gustav Kalkun Oskar Erikson Uudo Vilu Heino Heinaste Paul Määrits Endel Jässi Enn Erikson Veljo Kuusemäe
• Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal. • Tootmiskompleks valmis 9 kuuga. Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus. • Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele. • Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid
06.1966 London [ tabel 15] Naised 5.07,0 Helja Sikka 05.09.1947 Harkov 4.47,4 Helja Sikka (Ilves) 09.09.1949 Moskva 4.40,6 Eva Hansumäe 24.08.1968 Tartu 4.39,8 Eva Hansumäe 18.09.1968 Tallinn 4
Nõukogude koondisesse ta ei jõudnud, kuid alati oli tema kohal kus midagi toimus. Esimene suuremal areenil kordaminek oli Ruubelil Nõukogude meistrivõistluste meeskonnasõidus 1951. aastal, kus saavutati teine koht. Järgmine aasta võinuks olla team hiigelaasta. Olümpia koondisest arvati ta üle noatera välja. Väidetavalt jäi jõust vajaka. 19 Seda enam oli tal tõestamist teistkordselt peetud üleliidulises mitmepäevasõidul Moskva- Harkov- Moskva. Liidrisärki lasti tal kanda kuni viimase etapini, kus sõideti külmas ja lausvihmas tagasi Moskvasse. Ilm tegi oma töö ning seni teisel kohal sõitnud leedukas läks koos viimasele etapile lubatud olümpiakoondislastega. See õppetund kinnitas Heino "igavese teise" staatust. Pealt selle riputas ta oma ratta 32aastaselt varna. Tugev põhi oli Eesti rattaspordi tulevikuks alla pandud, kuid ta jätkas selle organiseerimist. Tema käe all
F. Parrotil. Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine. Oma kirjanduse viimisel rahva hulka hoolitsesid nad lugemisoskuse omandamise eest nii vennaste- koguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802. a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uue koolikorralduse alused. Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool (Moska 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma ühtne koolisüsteem. Määrati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Liivimaal loeti pärast 1819. aasta talurahvaseaduse väljaandmist kooliealisteks kõik lapsed 8. eluaastast leeriminekuni (16. eluaastani). Nad jaotati kahte kategooriasse: kodu- ja koolilapsed. Koduõpilased kes olid kodus lugemise selgeks saanud ja oskasid katekismusetekste peast ei pidanud koolis käima vaid pidid käima kord kuus oma
aasta alguses. Oma kolmanda ajaloolise romaani ,,Prohvet Maltsvelt" jaoks hakkas Vilde materjale koguma 13 ,,Teatajas" töötades. 1904. aastal käib ta Järvamaal Maltsveltliikumise, ümberasumise ja Albu veresauna kohta andmeid kogumas. Ta saab teada, et K. Maltsi vennapoeg on eestlaste rändamisloo Krimmis juba üles kirjutanud ning ta sõidab sellel Krimmi järele. Tema seekordne rännakmarsuut on : Tartu-Riia-Smolensk-Moskva-Kursk-Harkov-Simferoopol. Tartusse tagasi tuleb ta siiski koos käsikirjaga. Vilde ajaloolise triloogiaga algab eesti kirjanduses uus suund ajalooliste sündmuste kunstilises käsitluses. Vilde õpib ajaloolisi sündmusi usaldusväärse allikamaterjali põhjal enne tundma ja kujutab ühiskondlik-poliitilisi olukordi ja protsesse ajaloofaktide marksistliku mõistmise alusel. Nii loob ta kolm ajaloolise süzeega kunstiteost, milles tal õnnestub realistlikult taaselustada Eesti talurahvarahutusi ja
Edasist mõju talurahva kirjaoskusele avaldas hernhuutlik liikumine, mis hoolitses lugemisoskuse pmandamise nii vennastekoguduse liikmete seas kui ka väljaspool. 1802.aastal asutati Rahvahariduse Ministeerium. Ministeerium töötas välja uue koolikorralduse alused. 1803. aastal kehtestati " Esimesed rahvahariduse eeskirjad", mille põhjal Venemaa jaotati kuueks õpperingkonnaks. Neist iga eesotsas seisis ülikool ( Moskva 1755, Tartu 1632, Vilnius 1579, Kaasan 1804, Harkov 1805, Peterburi 1819). Kogu riigis pandi maksma ühtne koolisüsteem. Määrati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. 1802. aastal avati uuesti Tartu ülikool. Lane- Euroopast kutsutud õppejõud tõid kaasa uusi ideid ja mõneks ajaks muutus Tartu ülikool valgustusideede jätkajaks uuendatud kujul. Baltimaade hariduselu hakkas uue seaduse alusel juhtima ülikooli 7-liikmeline koolikomisjon. Kogu õpperingkonna koolielu korraldamiseks kehtestati 1804
kuid see jäi ellu viimata. · Riigivalitsemise reform Peeter I loodud kolleegiumid asendati ministeeriumidega, mille tegevust koordineeris Ministrite Komitee. Seaduseelnõude läbivaatamiseks loodi Riiginõukogu, mille otsused jõustusid aga vaid keisri heakskiidul. Kõrgema kohtuorganina tegutses Senat. · Haridusreform 1802.a. loodi Rahvahariduse Ministeerium ja kogu riik jagati viieks õpperingkonnaks eesotsas ülikoolidega (Moskva, Tartu, Vilnius, Kaasan, Harkov) ja mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. · Talurahvareform 1803.a. anti talupoegadele õigus end pärisorjusest vabaks osta, kuid seda õigust kasutas vaevalt 0,5% talupoegadest. Olulisem oli balti kubermangudes läbi viidu pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819 2.1.3. Polnoje Sobranije Zakonov 2.1.4. Svod Zakonov 2.1.5
annaabi.ee 
