Ta jälgib, et lapse energia saaks pidevalt rakendust tema füüsilises kehas. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb tema individuaalsest rütmist. Kindel on see, et ise valides kasutab laps just neid vahendeid, mis talle arengu seisukohalt sel hetkel vajalikud on. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid. 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Laps omandab uut kerge vaevaga, sest ta on tundlik ümbritseva suhtes. Aistingute arendamise eesmärgiks ei ole õpetada lapsi paremini nägema ja kuulma, vaid aru saama, et nad näevad ja kuulevad, mõista erinevaid nüansse.
Pedagoog on nähtamatu abiline, kes peab olema vajadusel abiks, aga ei tõmba lapse tähelepanu endale Pedagoogika alustoeks on kord Laps vajab arenguks vabadust ning spontaansust Tunnid peavad olema kolmeosalised Täiskasvanu peab laskma lapsel töösse süveneda, mitte teda pidevalt kiitma ja keelama PÕHILINE EESMÄRK ON STIMULEERIDA LAPSE ENESEKASVATUST, ISEÕPPIMIST, ENESEARENDAMIST! Montessori õppevahendid 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid (avamine, sulgemine, laua katmine, raamatu kasutamine) 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (siledad, karedad plaadid, erinevate kujudega esemed, erinevate raskustega plaadid) 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (väljasõidutunnid, elustaimed klassis) Arenguastmed Montessori jagab lapse üldise arengu nelja astmesse: 1. arenguaste algab sünniga ja kestab hammaste vahetuseni (06 a) 2. arenguaste on üleminekuetapp kolmandale (612 a) 3
Hirmusid peetakse lapsepõlve loomulikuks osaks, kuid ka seal on piirid. Kui laps kardab midagi foobiliselt või kardab kõike uut. Ka valetamise on normaalselt arenguteelt kõrvalekandumine, ehk põgenemine ebareaalusesse. Valetamises ei ole mõtet last süüdistada vaid tuleb leida põhjus miks laps valetab. Õppevahendid Montessori pedagoogika õppevahendid jagunevad kolmeks: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistatavad harjutusvahendid ( Uste avamine ja sulgemine, purkide ja pudelite avamaine, kruvide keeramine, võtme kasutamine, lauakatmine, toiduvalmistamine, koristamine ja puhastamine, riiete eest hoolitsemine, prillide kasutamine, pesemine, käitumine teatris jne); 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (vaikusemäng); 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (zooloogia, botaanika, ajalugu, geograafia).
et säiliks kord rühmaruumis. Seejärel võib võtta uue meelepärase tegevuse käsile. Lastel tuleb jõuda nii kaugele, et nad peavad rühmas korda iseenesest, sest kasvatajapoolne distsipliin püsib enamasti vaid seni, kuni korraldaja toast lahkub. Maria Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid N: uste vaikselt avamine ja sulgemine, tulede tööle panemine ja kustutamine, karpide avamine ja sulgemine ( erinevate kaantega), riiete eest hoolitsemine. Meelte arendamiseks välja töötatud õppevahendid N: erinevate pinnatekstuuride tunnetamine, värvitoonide võrdlemine ja eristamine, suurusest ja mahust arusaamine. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Tavaliselt tutvutakse loodusega väljasõitudel või siis oma pisikeses õppeaias
valitsevate nõuetega. Kannatlikkust ja teise töö austamist saab treenida. Selle eelduseks on vabadus töötada sama vahendiga, võimalus tunda heaolutunnet ja rahuldust. Kaaslase tegevust jälgides teab laps, kui suurt põnevust tegevus tegijale pakub ega lähe teda segama. Tal on kindlustunne, et sama õppevahend on hiljem korralikult oma kohal riiulil ja seda on võimalik sealt võtta. Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (Meister 1994) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada kui silmapaistev isiksus oli Maria Montessori. Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine.
Wing Tsun'i koolkonnas Leung Ting Wing Tsun Kung Fu's on 12 õpilasetaset ja 12 meistritaset. Algaja alustab 0 tasemest. Igale 12-le tasemele vastab ka vastav värviline embleem. Samas koolkonnas vastab on ka vastav riietus õpilastel on valge särk ja mustad püksid. Meistritaseme õpilastel on üleni must riietus, millel on peal tasemele vastav embleem. WT's eristatakse ka kuute vormi, mida õpitakse kindlatel tasemetel. Alates neljandas vormis tulevad juurde võitlus- või harjutusvahendid puunukk, mõõgad, kaikad. Kõikides koolkonna trennides kasutatakse enamjaolt hiinakeelseid vormide nimetusi. Samuti iga liigutuse ja löögi jaoks vastab ka kindel hiinakeelne nimetus. WT vormid on järgmised: 1) Väike idee (Little Idea) 2) Silla otsimine (Bridging the Gap) 3) Tulistavad sõrmed (Thrusting Fingers) 4) Puunukk/puunuku vorm (Wooden Dummy) 5) Liblikmõõgad (Butterfly Swords/Eight Cut Swords)
ja tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Ja millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb lapse individuaalsest rütmist. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte kiita ega keelata. Nii suureneb keskendumisvõime päev-päevalt. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Montessori metoodikat kasutatavates rühmades on koos lapsed vanuses 3-7aastat. Õppevahendid on paigutatud madalatele lahtistele riiulitele, mis moodustavad omaette 8 töönurgakesed. Hommikul lasteaeda tulles saab laps päeva sisse elada vastavalt oma rütmile,
See organiseeritus tõukab mõnikord eemale: see tundub liiga nõudlik. Ometi uuringud näitavad, et kord aitab kaasa õppimisele ja arengule. Montessori õppevahendid Montessori pedagoog peab lapsele võimaldama vabaduse s.t. vabaduse töötada ilma täiskasvanu abi ja sekkumiseta. Hea õpetaja tegevusse ja suunamisse kuulub ka tagasitõmbumise oskus. Lapsele pakutakse abi just nii palju ja nii kaua, kui ta seda vajab. [Huljala, 2004]. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid - harjutusvahendite ülesandeks on arendada järgmisi omadusi kasvatada arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendada motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid - kuna lapse keskendumine algab käelisest tegevusest, on nad välja töötatud nii, et laps saab huvitavate käeliste tegevuste kaudu teadmisi asjade mahu, kaalu jne. kohta.
täiskasvanuna on seda väga raske välja juurida. *Iseloomu areng on kindlas seoses edu kogemusega. Raskuse ületamiseks koondab kogu oma jõu just see laps, kes on kogenud edust saadud heaolutunnet, on võimeline kontsentreeruma. Eelkooliealise lapse saladus on kontsentratsioonivõime areng. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte last kiita ja keelata. *Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ette valmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. 1. Avamise ja sulgemise harjutamine( uksed, sahtlid, erinevad purgid, karbid, aknad, kraanid, valgustite põlema panemine, võtmete kasutamine, erinevate lukkude kasutamine, kruvi keeramine, ukseketi kasutamine); raamatu kasutamine(võtmine ja asetamine riiulile, lehe keeramine); laua katmine (laua liigutamine, tooli asetamine laua alla ja tooli võtmine, laudlina
annaabi.ee 
