asustatud tänu tihedatele metsade ja raskesti küttimisel ning kalastusel) haritavale maale esialgu suudeti raudesemeid ise vähe hankida, sest põlluharimise ja karjakasvatuse juurde tulid nüüd ka jätkus üksiktaluline asustus; süvenes varaline need olid kallid; varsti aga õpiti soorauamaagist käsitöö (toodeti ise raudesemeid) ning kauplemine
Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp, mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole. Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu. Veevärk tuleb kaevust. Kanalistatsioon läheb kanalisatsiooniauku, mis asub lõuna poolses küljes värava juures. Vaated: Kujundatava ala olulisem punkt on maja ees. Sealt on vaade majale ja viljapuudele ning haritavale maale. Majast lõuna, lääne ja ida suunas on vaated kortermajadele. Majast põhja poole on vaade tagaaiale ja pargile. Olemasolevad funktisoonid: ala kasutatakse viljade kasvatamseks, lapsed kasutavad ala mängimiseks, täiskavanud inimesed kasutavad jalutamiseks, lillede kasvatamiseks, töötamiseks ja suvel värkse õhu käes istmiseks ja jalutamiseks ning suvel päevitamiseks. Analüüs: Kogutud informatsioon on kujundamise seisukohale oluline, sest tuleb arvestada seal elavate ja
karjäärides ja mägedes asuvates turismipiirkondades. Kuigi hiljuti korraldati linnade äärealadel haljastuse kampaania, mille eesmärgiks oli parandada taimkattemäära, siis joonisel 2b on näha, et ainult väga väike osa kasvupinnasest, mis peamiselt pärines suurlinnadeäärsetest arenduspiirkondadest, paiknes linnamaal. Umbes 96% kasvupinnasest oli pärit hooldatud põllumaadelt, metsadest ja maapiirkonnast. Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks. Lihtsamalt öelduna on viljakas ja haritud maa linnade ja transpordikoridoride ümbruses muutunud linnamaaks. Samas on mägised alad, metsad ja rohumaad muutunud omakorda madala saagikusega haritavaks maaks. Joonis 2 Isolatsiooni efekt valglinnastumisele ökoloogilisel maal Tabel 1 näitab, et alas Br3 on näha, et valglinnastumine oli suuresti väljaspool loodusliku
Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides. Seal on rahvastiku surve haritavale maale suurem kui mujal maailmas. Läänemaised harimisvõtted on arengumaade toiduprobleemi lahendamisel osutunud tulututeks, eriti paljudes Aafrika maades. Praegu pöördutakse tagasi tavakohaste põlluharimisviiside juurde, sest mehhaniseeritud ja energiamahukas põllumajandus on liiga kallis ning koormab tugevasti keskkonda. Ent ka vanad harimisviisid alati päästa, sest sageli pole need tõhusad ning ei võimalda toita kasvavat rahvastikku. Omaette probleem on viljast biokütuse tootmine
küllastunud. • Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. • Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. • (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) põllumaa; • 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala. Väetamine kaldega alal • Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini.
nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad •heinamaad •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi • sekundaarsed – tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena • primaarsed – pole kunagi metsa all olnud niidud tekkisid: • jõgede ääres (luhad, soostunud alad) seoses karjakasvatusega • veelahkmealadel (aru- ja looniidud) seoses viljakasvatamisega Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel 2 viisi:
Kas tänapäeva põllumajandus on võimeline üha suurenevat rahvahulka toitma? Näljaoht 43 maal, neist 22 asub Aafrikas. Maailmas on kohti, kus ületootmist piiratakse (Soome põllumees saab kompensatsiooni, et ei toodaks nii palju).Toidu jaotumise/ jaotamise ebaühtlus. Arengumaades vaja arendada kohalikku tootmist (Angoola).Läänemaine tootmine on rahamahukas, ei säästa loodusvarasid. 96% rahvastikust ja üle poole haritavast maast asub arenguriikudes, seal on rahvastiku surve haritavale maale suur. Arengumaades on maa 3 – 4% inimeste käes. Rahakultuuride (kohv, kakao, tee ) asemel peaks kasvatama enam toidukultuure. Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine: 28% hukkunud muldadest tingitud valedest harimisviisidest, ülekarjatamisest, metsade raiest. Väetised ja rasked masinad rikuvad muldi. Arvatakse, et 1/6 kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Metsaprobleemid. 1. Ökoloogilisest seisukohast on suurim mure troopiliste vihmametsade hävimine. 2
); iseloomulik rohukamar (elupaik paljudele loomadele). Rohumaade üldine jaotus: majandamise järgi- niitmine, karjatamine, väetamine. külvamine, kasutuse järgi- karja-, heinamaad., tekke järgi- sekundaarsed, primaarsed. 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: 1) looduslikud(pool-looduslikud) –säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) 2) parandatud –väetatud, külvatud heinaseemet jne. 3) kultuurrohumaad–rajatud haritavale maale. 2) kasutuse järgi: 1) karjamaad; 2) heinamaad; 3) karja-ja heinamaad. 3) tekke järgi: 1) sekundaarsed– tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena. 2)primaarsed– pole kunagi metsa all olnud. Funktsioonid: Niidud tekkisid: 1) jõgede ääres seoses karjakasvatusega; 2) veelahkmealadel (aru-ja looniidud) seoses viljakasvatamisega. Inimtegevuse tulemusel niitude kujunemisel kaks viisi: 1) alepõldude asemel:
Kogu maailmas 1 miljard elanikku kannatab alatoitluse all, näljahädas 550 miljonit inimest. 1991.a. kasutas 40 miljonit inimest toiduabi. Kuidas probleemi lahendada? Põldude ja karjamaade all on 21% maismaa pindalast. Maaharimiseks uued maad Tootlikkuse suurendamine. Uued toitumisharjumused. Kas oleme suutelised üldse suurenevat rahvastikku toitma? 95% rahvastikust ja üle poole haritavast maast on arenguriikides rahvastiku surve haritavale maale on suurem. Lahendus vanad harimisviisid (vanad taimesordid, külvikorrad jne) ja nüüdisaegsed oskused (sobivasd masinad) ühitam. MULLASTIKU VAESUMINE JA KÕRBESTUMINE Igal aastal ligi 70 000 km² haritavat maad on kasutusest väljas Üle 10% maakera viljakast pinnast on viimase 50 aasta jooksul rikutud. kõrbestuvad kõrbega piirnevad alad kuivad (100-250 mm) ja poolkuivad (250- 500 mm) Põua all kannatab 35% maakerast.
annaabi.ee 
