Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti 6 looduses oluliselt vähenenud. Iseloomustus Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2,53,5 cm. Õisikul on munajas kuni 1,5 cm pikkune üldkatis. Korvõisikud on koondunud peaaegu kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juunist septembrini (oktoobrini). Taim on putuktolmleja. Rukkilille viljad on äraspidimunajad veidi karvase pinnaga keskmiselt 4 mm pikkused helehallikad või kollakad seemnised. Seemnistel on 33,5 mm pikkune ruugjas pappus
Umbrohi ei ole alati kahjulik. Umbrohud meelitavad õitele paljusid kultuurtaimedel tegutsevaid kahjur putukaid. Õitsvad umbrohud annavad varju ka nendele putukatele, kes toituvad aiakahjuritest. Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle
4 Sanglepa käbisid on kasutatud ravimina (väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklid). Pilt 1. Sanglepp HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale) Rahvasuus nimetatud ka piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann ja põrundhaigerohi. Võilillel (pilt 2) on sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja kuldkollased suured korvõisikud. Võilille noori keelõisi saab tarvitada ka salatina. Rohelistes lehtedes on palju vitamiine, nii C kui ka B vitamiine. Võilillesalat on hea "verepuhastusvahend". Kõige enam kasutatakse ravimina võilille juurt. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Õisikuvarred hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililledest saab valmistada mett, mis on hea
Mingil juhul ei saa aga mööda minna võilille piimmahlast. See teeb võilillepärgade punujate käed kiiresti pruunilaigulisteks ja emad pärast pahandavad, et plekid ei tule maha. Võilillekorjajatele olgu aga teadmiseks, et kui palju võilille piimmahla suhu satub, siis võivad tekkida iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja isegi südame rütmihäired. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Palderjanijuur • Palderjan (Valeriana officinalis) võitleb edukalt unehäiretega. Apteegis on saadaval mitmed palderjanil põhinevad preparaadid. Võite ka ise palderjani korjata ja sellest teed keeta
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal
.........................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke.....................................................................
............................................. 15 Ravimtaimed...............................................................................................................................16 Kummel.................................................................................................................................. 16 Aaloe.......................................................................................................................................17 Võilill......................................................................................................................................18 Kõrvenõges.............................................................................................................................19 KEEMILISED TAASTUMISVAHENDID................................................................................... 20 Vitamiinid.......................................................................................
Klorofülli saab toota küll mis tahes taimedest, kuid toiduainete-, farmaatsia- ja parfümeeriatööstuses toodetakse klorofülli harilikult nõgestest. Kui püha Benedictust kiusasid patused mõtted ilusast naisest, viskus ta nendest vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse. Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe. 25 6. Võilill (Taraxacum) Nad kasvavad põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki, harilik võilill ja T. erythrospermum, on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Paljud võililleliigid on pioneerliigid, mis levivad tuulega ja suudavad hõivata uusi maa-alasid. Sel moel on nad levinud kõikjale maailmas. Võilill on meetaim. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva lõhna ja terava maitsega.
Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel
Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu, saadakse kautšukki) liigse vee eritemiseks, putukate ligimeelitamiseks, varuaineteks Eritusrakud paiknevad hajusalt Elundite välispinnal teiste rakkude vahel (nt teepõõsal ja loorberipuu lehtedes)
Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus - geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on blokeerinud sugulise paljunemise 3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
