Mis on eduka majandusliku toimetuleku aluseks tänapäeva Eestis? Eduka majandusliku toimetuleku aluseks on eelkõike kättesaadav ja kokurentsivõimeline haridus.. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba praegu maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa. Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse
taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi veel arvutite kasutamine on muutunud sama lihtsaks ja igapäevaseks kui telefoni või televiisori kasutamine aastal 1998.a. ja kogu ühiskond on "võrgustunud" see tähendab, et suur osa inimeste igapäevasest suhtlemisest toimub telekommunikatsioonivõrkude kaudu. Avalik sektor osutab teenuseid
Säästva arengu riikliku strateegia peamised eesmärgid on: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus 1.1.Heaolu kasv 2. Sidus ühiskond 3. Ökoloogiline tasakaal x Tallinna Ülikool 4. Unece säästvat arengut toetava hariduse riiklik strateegia Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjon otsustas oma kümnendal istungjärgul (20.-22. oktoober 2003) kokku kutsuda säästvat arengut toetava haridusstrateegia väljatöötamise töörühma, mille ülesandeks sai 2004. aasta jooksul vastava haridusstrateegia väljatöötamine. Strateegia üldeesmärk on julgustada UNECE2 liikmesriike arendama ja kaasama säästvat arengut toetavat haridust haridussüsteemidesse, kõikidesse ainetesse ja vabahariduslikku õppesse. Säästvat arengut toetav haridus kujundab inimeste teadmisi ja oskusi, muutes neid pädevamaks ning
väga palju. Ka majandus koostöö ja arengu organisatsioon OECD 2015. aasta raporti hinnangul võiks riik rohkem haridusse panustada. Kõik me peaksime saama õppida ja omandama hariduse vajalikul tasemel, et olla võrdsed tööturul, palga suhtes ning elada inimväärset elu. Parem haridus tagab ka kõrgema majanduskasvu. Lisaks on Haridus-ja Teadusministeeriumi osalusel on valminud haridusstrateegia ,mis kannab nime „Eesti elukestva õppe strateegia 2020.“ Selle strateegia eesmärgiks on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomine kogu elu jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Haridusel on meie pisikeses kultuurilises riigis väga suur roll. See on alustalaks parema tuleviku heaks ning kõik projektid, mis selle tarvis luuakse, on vaid kasuks meile kõigile. Hea
see koostöö toimib nii HTMi kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni tasandil. Õppekavade väljatöötamisse on kaasatud Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse, Eesti Lasteaednike Liidu, Õpetajate Liidu ning õppeaineliitude, ainenõukogude, Koolijuhtide Ühenduse esindajad. Hariduspoliitilisi huvigruppe koondava koguna tegutseb a-st 1995 Haridusfoorum, kes analüüsib regulaarselt Eesti haridussüsteemi olukorda ja arengutendentse ning annab soovitusi haridusstrateegia ja hariduspoliitika kohta. Haridusfoorum levitab haridusalaseid väljaandeid, korraldab uuringuid, kirjastus-, koolitus- ja konsultatsioonitegevust jm lähtuvalt põhikirjast. http://koolielu.ee/info/readnews/156322/tulevikuoppimise-seminaril-otsiti-lahendusi- hariduse-valupunktidele-eestis
erivajadusega õpilase ülemineku kavandamine, elluviimine ja kirjeldamine; leida koostööpartner tööandjate hulgast, et tagada õpilaste tööle rakendamine ja tutvustada haridussüsteemi positiivseid muutusi; kujundada koostöövõrgustik nõustaja, õpilase, põhikooli õpetaja, tööandja, kutsekooli õpetaja, vanemate jt vahel. Projekti õnnestumine sõltub paljuski õpetajate hoiakutest, teadmistest ja valmisolekust kaasava haridusstrateegia rakendamiseks oma koolis. Kavandatud on ka projekti tulemused: õpetaja professionaalsuse teadlik arendamine; nõustamis- ja tugisüsteemide võrgustiku areng; õpilase eriala edukas valik ja üleminek kutsekooli; kutsekooli õpilase tulemuslik üleminek tööle; edukas integreerumine ühiskonda. Projektis osalevad koolid ja õpetajad on kaasatud täienduskoolitusse, kusjuures õpetajad koostavad täienduskoolituse õppekava ja isikliku arenguplaani. Koolitajad on olnud Taanist,
keskkonnani. Kool on palju enamat kui loeng ja kodutööd, kool on koht, kus lisaks faktiteadmiste kogumisele on võimalik läbi oskuslike metoodikate kasutamisega arendada loovust ja innovatiivsust. Et õpetajad saaksid keskenduda oma kõige olulisemale ülesandele- tööle lastega, tuleb muuta senist süsteemi. Pidevas muutuste õhkkonnas töötamine tekitab alguses küll ärevust, aga mingil hetkel harjuvad inimesed sellega ära ning tegutsevad vanamoodi edasi. Eesti haridusstrateegia ei saa olla ainult erakondade eraasi ega poliitiline tuulelipp. Selle koostamisse ja realiseerimisse tuleb kaasata kõik kolm ühiskonna sektorit. Kui me teeme midagi süstemaatiliselt, siis mingeid tulemusi me saame alati, küsimus on selles, milliseid tulemusi me ootame. Ideed ei tohi jääda ainult teooriasse või paberile, sest kui neid ei rakendata, on need vaid loogiliselt järjestatud ilusate sõnade kogumid. Paber kannata kõike aga õpetajad ja õpilased mitte. 9 Kuurmee, T
Õpilaste teadmiste tase ei sõltu alati riigi majanduse tasemest. Uuringud näitavad, et madal kirjaoskuse tase ei ole suhteliselt madala riikliku sissetuleku paratamatu tagajärg. PISA näitab, et ettekujutus maailmast, mis on jagatud rikasteks ja hästi haritud maadeks ning vaesteks ja viletsa haridusega maadeks, on aegunud. Eesti on PISA uuringus kokkuvõttes 13 kohal 65 riigist. 11. Millised on Eesti hariduse viis väljakutset (Eesti haridusstrateegia 2012-2020 projekti alusel). 1. Liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole. 2. Õpetaja positsiooni ja maine tõus. 3. Õppes osalemise kasv. 4. Hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega. 5. Digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks. 12. Millised viis tähtsamat haridusvaldkonna indikaatorit (eesmärki, sihtmärki) on püstitatud Euroopa Komisjoni poolt 2020. aastaks? Kuidas Eestil läheb? 1
Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lindqvist, O. V. (2001). Kõrghariduse hindamine: ülevaade ja suunad Euroopas. Kõrghariduse hindamine õendusteaduse magistriõpe Tartu Ülikoolis. Tempus Phare konverents. Tartu. 71 Lisa 5 järg Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Euroopa regiooni õenduse ja ämmaemanduse haridusstrateegia. Tervis 21 ,,Tervis kõigile" 21. sajandi sihid. (2000). WHO. Tallinn. Mustajoki, M., Manselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.) (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Pael, J. (2002). Võitlus bioloogilise kellaga. Eesti Õde, 29(1), 12. Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001) http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05). Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide
annaabi.ee 
