äriplaan 2014 Tegevuse valdkond: Kogukonna teenus Teenuse nimetus “ Kamari seltsimaja teenused” Teenuse osutaja : Kamari Haridusselts Regitrikood : 80120445 Postiaadress: Kamari alevik, Põltsamaa vald, Jõgevamaa 48003, Telefon: +372 523 5115 Kodulehekülg: www.kamari.ee Meiliaadress: [email protected] 0 Piirkonna kirjeldus: Kamari asub Põltsamaa vallas Kamari küla paikneb Põltsamaa vallas Jõgevamaal. Küla eripära on selles, et piirkonna keskel on NSVLiidu ajal ehitatud Kamari alevik oma 10 suure korterelamu, 10
Elva tuletõrjujate piirkonnas asusid Elva, Uderna vald ja Kirepi vald. Agarasti korraldati mitmesuguseid üritusi ning loteriisid, mille tulu läks varustuse ostmiseks. („Elva Elu“) Kultuuri- ja hariduselu: Et Elva püsis tihedas kokkupuutes Tartuga, siis sai käidud teatrit vaatamas ja meelt lahutamas suures osas Tartus. Kõige tähtsam aateline selts Elva aleviperioodil oli eelmainitud Elva Vabatahtlik Tuletõrjeselts. Teine tähtsam selts oli Haridusselts, mis oli asutatud 1922. aastal. Haridusselts alustas ülienergiliselt. Taheti avada Elvas keskkooli, kuid asi jäi kohalike olude taha pidama. Haridusselts oli pakkunud alevi algupäevil isegi välja Elva Kutsekooli mõtte. Ka Haridusselts omas vahel näitetruppi ja laulukoori, kuid nood jäid ajutiseks. Hiljem tegeles Haridusselts peamiselt suvise lasteaia ja avaliku raamatukogu ülalpidamisega. Elvas hakkas tegelema raamatukogu aastal 1923. Raamatukogu algusaastatel oli fondi
et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le. Aleviku kiire kasvu põhjuseks oli kapitalismi areng põllumajanduses ja talurahva kehvema osa proletariseerumine selle tagajärjel. Nuustaku aleviku nimi vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922 aastal). 8. oktoobril 1875 avati alevikus pidulikult uus kool. Sajandivahetusest peale oli otepäälaste püüdeks avada alevikus ka emakeelne progümnaasium. Selle ellukutsumiseks asutati 1906. a. haridusselts. 3. oktoobril 1907 õnnestuski haridusseltsil avada Nuustakul emakeelne progümnaasium. See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts
kuuluvad korteri- ja suvilaühistud, spordiseltsid ja klubid, usuühingud ja kirikukogudused, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, kutseliidud, õpilas- ja noorteorganisatsioonid, üürnike/omanike ühendused, looduskaitseühingud, nais- ja meesseltsid, perede ja pensionäride ühendused, muinsuskaitseühendused. Kolmanda sektori hulka kuuluvad: SA-d (sihtasutused), MTÜ-d (mittetulundusühingud), klubid, seltsingud näiteks SA Pärnu haigla, Assikvere Haridusselts, Eesti Reformierakond. Tugev kodanikuühiskond on oluliseks demokraatia tagatiseks, sest kontrollib, piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kodanikuühiskond täidab kultuurikandja rolli. Kultuuriks nimetatakse mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Kultuuri moodustavad rahvakunst ja kirjandus, arhitektuur ja kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jpm. Kultuur avaldub
Kutseharidust annab Rakvere Kutsekeskkool, kõrgharidust Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz (alushariduse pedagoog, sotsiaaltöö ja riigiteaduste magister) ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus. Huvialaharidust võimaldatakse 2 munitsipaalhuvialakoolis - Rakvere Muusikakoolis ja Rakvere Spordikoolis. Lisaks annavad huvialaharidust mitmed erahuvialakoolid, kellelt linn ostab teenust huvitegevuse mitmekesistamiseks. Need on Kultuuri- ja Haridusselts Kaur, Loominguline Selts Athena Maja Tantsu- ja Kunstikool Athena, Esteetika- ja Tantsukool, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool ja Muusikakool Rajaots. Linnas töötavad 2 munitsipaallasteaia- Kungla ja Triin - kõrval ka eralasteaed Kaur, kellelt linn ostab teenust 150 lapsele. Rakveres asub Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Lasilas asub Lasila Põhikool. Veltsis asub Veltsi Lasteaed-algkool. Lepnas asub Lepna raamatukogu. Ajalooline kujunemine linnaks/vallaks
Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid laulukoorid, orkestrid, toimusid tantsukursused, lavastati isegi operette. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Väike-Maarjas ligi 20 seltsi. Kiltsis asutati esimene laulukoor 1908. aastal, vilgas seltsielu kestis kuni 1940.-ndate aastateni. Peale laulukooride tegutsesid haridusselts, tuletõrjeühing, keelpilliorkestrid, rahva- ja peotantsurühmad, näitetrupid jne. Ehitati seltsimaja, mis tegutseb tänaseni. Toimus kaks laulupäeva, anti välja laulupäeva albumid.Seltsielu kandus ka ümbruskonna küladesse. Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel
Ruhnu saarel toimub looduse seire. Teostatavad programmid on: ohustatud soontaimede ja samblaliigid, ohustatud putukad, kuklased, mererannikute seire, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, rannikumaastikud, ohustatud soontaimede ja samblaliigid, meteoroloogiline seire, haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire (Keskkonnaregister 2013) 9. Huvigrupid MTÜ Ruhnu Jahtklubi Saarte Kalandus – tegevjuht: Tiiu Kupp MTÜ Ruhnu Kultuuriait Ruhnu kultuuri- ja haridusselts Ruhnu vald Kohalikud elanikud KKA OSA 2. Ala analüüs: 1. Loodusväärtused Ruhnu saarele annavad väärtuse: Saarelisus Rootsi kultuuri pärand Hästi säilinud struktuuriga saare ainus (sumb)küla. Korsi talu on arvatavalt vanim taluhoone Eestis, pärineb 17. sajandist. Kultuurimälestisena on kaitse all Korsi talu, Hollingersi talu, Buldersi talu ja Duskase talu.
Piimaühing, Räpina-Wõhandu Piimaühing, Kõlleste-Kioma Piimaühing, Kähri Piimaühing, Wõrumaa Õpetajate Liit, Wõru Õpetajate Ühing, Wäimela Põllutöökool, Dr. Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P. Kostjugow (kaupmees Mõnistes), Kõlleste Ühispank, Kõlleste Vastastikune Kindlustusselts, Aug
Henrik Gabriel Porthan tähtsaim isik, teadlane. Oli Turu Akadeemia ladina keele ja kirjanduse professor. Tegeles rahvaluule, esteetika, keeleteaduse, maateaduse ja ajalooga. Temast sai alguse meetod, kuidas teaduslikult ajalugu uurida. Paavali Juusten kirjutas piiskoppide kroonika, Porthan uurib seda ja varustab täienduste ja selgitustega. Avaldab selle uuesti. Tal oli suur mõju ka hilisematele hariduselu tegelastele. 1770 asutati Turus Aura Selts, see oli esimene haridusselts, keskne isik oli Porthan. 1776 esimene soomekeelne ajaleht Suomenkieliset Tieto-Sanomat. Seda andis välja Anders Lizelius. 20Autonoomiaaeg Soomes Soome Vene suurvürstiriigina 1809-1917. Napoleon ja Aleksander I jagasid maailma. Soome jäeti Venemaa mõjuvõimu alla. 1808-1809 okupeerisid Vene väed sõja käigus Soome. Rootsivastasest sõjast sai kiiresti vallutussõda. 1809 märtsis kutsus Vene tsaar kokku Porvoo Maapäeva, kõik seisused andsid tsaarile truudusvande
Sieben Lindeni lapsed saavad kogukonna sotsiaalset aspekti õppida läbi matkade, ühiste hommikuringide ja grupitegevuste metsalasteaias. Lapsed puutuvad varajasest noorusest kokku väga erineva taustaga täiskasvanutega, kes kogukonnas töötavad ning kellel käiakse tihti külas. Tihti on laste majakaaslased nt nende huvitegevuse õpetajad. Rosma lapsed saavad sotsiaalset aspekti kogeda läbi aastaringi tähtpäevade, kuhu tulevad kokku ka pered. Korra aastas, mais, korraldab MTÜ Rosma Haridusselts alati Kogupere konverentsi, kuhu Rosma huvilised on koos peredega oodatud avatud töötubadele, loengutele, mängudele ning kunstitegevustele. Õppeaasta jooksul osalevad lapsevanemad Lastevanemate Koolis, on mõeldud vaid lapsevanematele. Emad käivad ühe lasteaiaõpetaja juures waldorfnukke meisterdamas, ühiselt tehakse talguid, vanemad panustavad nii professionaalselt, rahaliselt kui füüsiliselt.
annaabi.ee 
