Hinnang Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 Arvan, et Eesti elukestva õppe strateegia 2020 näol on tegemist väga ambitsioonika projektiga, mis juhib tähelepanu praegustele haridusmaastikul valitsevatele probleemidele. Süübinud veel rohkem strateegia eesmärkidesse ning teostusplaanile, leian isiklikust vaatekohast, et kogu plaan on justkui isegi liiga suurejooneline. On kindlasti osa rahvast, kes tuleb nende ideedega kergelt kaasa, aga need on need, kes on seda alati teinud, süübinud loomulikul teel uude süsteemi. Ja seda mitte sellepärast, et kellelgi teisel on nii parem, aga puhtalt enese tänapäeva ühiskonnas ellujäämise nimel
Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, sallivust ning ka raha. Neid võib veel olla, kuid olulisemad on just need. Õnneks või õnnetuseks, ma täpselt ei tea hindavad paljud ilmakodanikud oluliseks ainult materiaalsuse. Kahtlemata on raha ja materiaalsed võimalused üliolulised, kuid kas selle demonstreerimiseks peab soetama aina kallimaid ja uhkemaid objekte? Kas siis see ,,rahuldab" materialiste? Hindan palju
Nimelt hakati talupoegade koormisi määrama vakuraamatuga, mis ühtlustas koormised ja välistas maksude meelevaldse tõstmise. Veel anti talupoegadele luba oma isandate peale kaevata, mis andis talupoegadele tõukejõudu õigluse nõudmiseks. Loomulikult tasub märkimist ka Eesti – Rootsi viljaäri. Eesti vili oli tol ajal hinnatud ja tõhus kaubaartikkel, mida vahetati ka teiste kaupade vastu. Rootsi aeg muutis mitmeid faktoreid ka usu- ja haridusmaastikul. Inimesi õpetati leerikoolis lugema ja kirjutama. Rootsi aja lõppedes oli eestlaste lugemisoskus juba märkimisväärselt kõrge. Mees nimega Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika, mis aitas eesti keelel ühtlustada. Seni maani kõneldi eesti keelt eri paikades eri moodi. Veel võimaldas grammatika loomine keelt paremini õppida ja mõista. Rootslased tõid Eestisse ka ajakirjanduse, kui hakati ilmutama saksakeelset nädalalehte. Rootsi ajale võlgneme suure tänu
Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülik...
Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformidest midagi ning terve senise elu pole mulle ilmnenud see, kui palju tegelikult poliitika meie elu mõjutab. Viimastel aastatel on haridusmaastikul toimunud palju muudatusi ning see on minu, kui õpilase jaoks väga tähis, mida poliitikategelased Toompeal, 9.sajandist pärinenud linnuses, välja mõtlevad, paberile kirsteldavd ja hääletusele panevad. 2011.aastal võeti vastu uus riiklik õppekava, mis Eesti Haridusministri Jaak Aaviksoo sõnades: “Puht mahuline koormus peab vähenema ja tähtsad asjad peavad hästi selgeks saama,” (Postimees 2011) oleks pidanud muutuma nii õpetajatele kui õpilastele elu lihtsamaks
mille käigus hinnatakse lapse oskusi valdkondade pädevuste osas ja tulemused märgitakse tabelis ning säilitatakse lapse arengumapis. Mängu tulemused on aluseks lapse arenguvestluse läbiviimiseks vanemaga. Lapse arengut kirjeldame lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Mulle jäi õpitud ainest kõlama mõte, et kuna Eestis haridusmaastikul ei ole ühtseid kriteeriume lapse erivajaduste ja arengutasemete hindamiseks, määrab läbi viidud hindamise tulemus, mille alusel hakkab laps edaspidi õppima. Seepärast tuleb meil hindamisel olla adekvaatne ja vastutustundlik. (Varik, 2015). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G. & Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Donoghue, E (2011)„Tuba“. Kirjastus: Hea Lugu Smith, P.K., Cowie, H. & Blades, M
Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad on haridusmaastikul omandamas järjest silmapaistvamat kohta. Ajas tagasi vaadates nähti seksuaalsuses miskit, mis vajas ohjeldamist ja eitamist. Nüüdsel ajal peetakse seksuaalsust aga inimese küpsemisel positiivseks ja normaalseks. Knut Wicksell oli üks esimesi, kes astus 19. saj lõpul Rootsis välja seksuaalhariduse eest. 1955. a sai seksuaalkavatus Rootsi koolides kohustuslikuks. Lääne ühiskonnas on homoseksuaalsust enam vähem järjekindlalt sajandeid taga kiusatud.
ja käinud koolis. 7 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, Aru- Raidsalu 2012 4 Minu nägemuse kohaselt on Eesti hariduse kvaliteedi ja praktiseerivate õpetajate kutsumuse ja motivatsiooni kõige tugevamaks mõjutajaks pidevad poliitilised muutused haridusmaastikul. Eestis on populaarseks saanud lendlause: meil puudub hariduspoliitika! See väide on tõene, kui mõista hariduspoliitikat pidevalt areneva ühiskonnasiseste kokkulepete süsteemina ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta. Selliste lepete olemasolust ja tekkimise viisist sõltumata toimib mingi hariduspoliitika kogu aeg, iseküsimus on, kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus on (Aarna 1996). 8
Rüütliseisusest tütarlapstele õpetati rüütlite ravimist, ravimtaimede kasutamist ning ladina tähestikku, usuõpetust ja muusikat. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad. Kaupmeeste ja käsitööliste kasvatus toimus õpipoisi meetodil: õpipoiss-sell-meister. Talupoja kasvatus seisnes pigem vanemate eeskujul igapäevaeluks vajalike tööde õppimises. Raamatuharidusega puutusid talupojad kokku alles reformatsiooni käigus. Kuue sajandi jooksul on haridusmaastikul toimunud väga palju muutusi. Kõige olulisem võrreldes tänapäeva ja keskaega on kindlasti see, et seisuslikku haridust enam ei eksisteeri ning igasugune haridus on kättesaadav kõigile. Kahtlemata pole vaimulike osatähtsus tänapäeva arenenud ühiskonnas enam nii suur, kuigi paljudes arengumaades on usul väga tähtis koht. Rüütlikasvatusest on kahtlemata välja kujunenud tänapäeva sõjaväelaste kasvatus. Mingil määral võib leida ka tänapäeva ühiskonnas õpipoisi meetodit
Süvenevad probleemid eelnevas Uute õppevormide, -liikide rakendamine, haridustasemes (nõuded on vähenenud ja individuaalne lähenemine õppijale, tugisüsteemi õpioskused on kadunud) arendamine Nõustamissüsteemi arendamine Kutsealase eelkoolituse arendamine Turundustegevuse arendamine Tihe konkurents haridusmaastikul, teiste Õpikeskkonna arendamine Euroopa Liidu keskuste kiire areng struktuurivahendite toel Toimuvad koostööprojektid teiste kutsehariduskeskustega, ülikoolide, gümnaasiumite ja põhikoolidega Õpetaja Uute õpetajate koolitamine oma lõpetajate hulgast
annaabi.ee 
