4. Kirjelda novelli peategelast lähtuvalt bioloogilisest (päritolu, välimus sugu jm), psühholoogilisest (mõtted, soovid, lootused, käitumine; vaimne ja emotsionaalne seisund) ja sotsiaalsest (ühiskondlik positsioon, sh amet, elukoht, varanduslik seis, klassikuuluvus, sotsiaalne roll) aspektist. Peategelane Kalmer on vanem härra prillidega ning kraaksuva häälega. Ta oli kullapoe omanik mille ta igal hommikul avas , tehes ettevalmistusi suure hardusega .Ta oli huvitatud ainult rahast.Kalmer oli raha suhtes väga ahne ning tema soov oli see , et ta saaks kõige hinnalisemaid ehteid inimestele müüa. Ta soovitas klientidele just kõige kallimaid ehteid aga samas ta soovis, et ta ärile halba mainet külge ei tuleks ja et äri ei hakkaks allamäge minema.Kalmer polnud eriti jõukas kuigi tal oli oma kullaäri. 5. Analüüsi tegelastevahelisi suhteid ja nende tagamaid
aastal. Kalevipoja kirjutamise peamine eesmärk oli, tahe anda rahvale uut julgust, eeposes on kujutatud kogu rahvast , tema käekäiku , ootusi,- lootusi. Noorte jaoks leidub Kalevipojas rohkesti õpetlikku ja köitvat, nii tänapäeval , kui ka edaspidi. Meie vägimees pole mitte üksnes suur ja tugev, vaid ta vaimustab meid ka mehisuse ja vaprusega, töökuse ja visadusega, otsekohuse ja aususega. Oleks hea, kui me võtaksime selle raamatu kätte erilise austuse ja hardusega. Mina räägiksin nüüd lähemalt kuuendast peatükist, mis võetakse peatüki algul kokku kolme sõnaga: Mõõga ostmine; liigud ja taplus; tamme raiumine. 3 VI lugu Kuues lugu algab sellega, et Kalevipoeg leinab oma ema. Kolmandal päeval otsustab ta hakata koju minema. Rännakul koju otsustas Kalevipoeg endale mõõga muretseda, tal meenus, et Soomes elab kuulus
Figuurid rikkalikult riietatud- avaldub suhtumine keha kujutamisse- erinevus antiigist. Tegelasi tunti tänu tingmärkidele · kiriku idaosa ja altari ümbrus oli rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlv- kujutati troonil istuvat Kristust. Võluvad dekoratiivse iluga, siira usulise hardusega ja jõulise ilmekusega. Näod väljendavad uut tüüpi hingelaadi (antiigi erinevus)
ka nende söötmine, sest toidumoona nappus ületas kriitilise piiri. Intensiivse piiramise tulemusena olid sakslased pressitud kahele väikesele maatükile. Olenemata lootusetust olukorras ei lubanud Hitler endiselt Pauluse vägedel piiramisrõngast läbi murda. 30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: „ Ka 1000 aasta pärast räägivad sakslased sellest lahingust austuse ja hardusega.“ Samal ajal edutas Hitler Pauluse feldmarssaliks. Feldmarssaliks edutamine tähendas Paulusele rasket koormat, sest siiani polnud ükski Saksa feldmarssal vastase ees alistunud. Järgmise päeva õhtul otsustas Paulus lõunapoolses piiramisrõngas Punaarmeele alistuda. Põhjas suutsid sakslased veel vastupanu osutada, kuid murdusid pärast laiaulatuslikku pommirünnakut 2. veebruaril. . NSVL armee kätte langes veel 90 000 saksa sõdurit. Neist Saksamaale elusana jõudis vaid 5000.
ka nende söötmine, sest toidumoona nappus ületas kriitilise piiri. Intensiivse piiramise tulemusena olid sakslased pressitud kahele väikesele maatükile. Olenemata lootusetust olukorras ei lubanud Hitler endiselt Pauluse vägedel piiramisrõngast läbi murda. 30. jaanuaril, Hitleri võimuhaaramise 10. aastapäeval pidas Göring raadiokõne, kus märkis ära, et: ,, Ka 1000 aasta pärast räägivad sakslased sellest lahingust austuse ja hardusega." Samal ajal edutas Hitler Pauluse feldmarssaliks. (Black 2006: 256-259). Feldmarssaliks edutamine tähendas Paulusele rasket koormat, sest siiani polnud ükski Saksa feldmarssal vastase ees alistunud. (Keegan 2004: 232) 11 Järgmise päeva õhtul otsustas Paulus lõunapoolses piiramisrõngas Punaarmeele alistuda.
Korduvalt uurisime kaarti ja kompassi, sest rada meil ees ei olnud. Matka neljas reegel- kui sul on tähistatud rada ees, siis tunned end turvaliselt ja jõuad alati soovitud kohta välja. Kui sul on avar vaade, siis võib kompassiga minek võõras kohas päris loov tegevus olla. Sisenesime tihedasse kuusemetsa, mis ümbritses Bucegi ümbrust. Sammusime kummalisel laial rajal, mis paistis olevat rajatud väga hoolega ja väga ammu. Korraga plahvatas- selge, me oleme iidsel kaubateel! Hardusega vaatasime tihedat metsa ja kujutlesime kaubavoore veeremas kaitsva ratsasalga saatel. Õhtu lähenes, läbitud oli juba palju maad. Tekkis erinevaid ettepanekuid: jääda laagrisse niipea kui ojakese leiame või minna pikalt lausa Bucegi püstloodis kaljude alla välja. Teede ristumiskohal läks Neeme kaarti kaasa võttes ojakest otsima, meie kinnitasime keha traditsioonilise sokolaadi ja allikavee kokteiliga. Vihma hakkas tibutama, esimest korda otsisime välja midagi vettpidavat.
Kirjanike filosoofia pääseb maksvusele. Kirjandus on ka filosoofia, aga keerulisem, sest mõte ja meel segunevad. Dante nagu olekski esimene suur mõtleja. Jumalik komöödia on esimene suur filosoofiline poeem. Ka Petrarca on filosoof justkui. Tema ,,Secretum". Vaidleb Augustinusega. Bocaccio puhul teada, et tal ei olnud suurt filosoofilist huvi. Ta uuris esimese kirjanduteadlasena Dante Jumalikku komöödiat. Suhtus sellesse suure hardusega. See täiend ,,jumalik" on antud tugevasti Bocaccio mõjutusel. Kuna ta nimetas oma traktaadid seda jumalikuks, siis 16 saj-st on jäänud see pealkiri niimoodi käibele. Erasmus ja More 16. saj alguses kuulsad mõtlejad. Olid ka kui suurimad humanistid, aga kutsumuselt kirjanikud. Andekad just mitte õpetuslike teostega, vaid muuga. Nende mõju läheb edasi. ,,Utoopa" ja ,,Narruse kiitus" (väike teos, aga palju filosoofiat ja mitmemõttelisust)
on ju hermeetika ja ehituskunsti vahel olemas sisemine seos. Gringoire, kes varem oli Kivide tahumisest (lad. k.). 376 armastanud ideed, oli hakanud armastama idee välist vormi. Ühel päeval seisatas ta Saint-Germain-1'Auxerrois' kiriku ligidal maja nurgal, mille nimi oli Piiskopi-vangla, kuna üle tänava oli teine maja, Kuninga-vangla. Piiskopi-vanglal oli tore kabel neljateistkümnendast sajandist, mille altariruum oli tänava poole. Gringoire uuris hardusega selle kabeli välimisi skulptuure. Ta oli parajasti andunud egoistlikule, kõikeunustavale naudingule, kus kunstnik maailmast näeb ainult kunsti ja maailma ainult kunstis, kui ta äkki tundis oma õlal kellegi kätt. Umber pöördudes nägi ta oma vana sõpra, endist õpetajat, ülemdiakonit. Ta oli hämmastunud. Ammu polnud ta enam ülemdiakonit näinud, dom Claude oli aga üks neid tähtsaid ja kirglikke inimesi, kellega kohtudes skeptiline filosoof alati tasakaalu kaotas.
annaabi.ee 
