neerukivide teket. Benseenkarboksüülhape(bensoehape) aromaatne hape. Benseeniring. Valge, kristalne, kasut keemiatööst, toiduainetööst säilitusaine. Piimhape(2-hüdroksupropaanhape) lihaste suure koormusega töötamisel Õunhape(hüdroksübutaandihape) puuviljades, marjades Viinhape(2,3-dihüdroksubutaandihape) kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel (viinakivi) Sidrunhape(2-hüdroksü-1,2.3propaantrikarboksüülhape) sidrunites, puuviljades, marjades. Toitude, jookide hapustamiseks. Aminohapped-kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendis,esinev kõikides elusorganismides
ning juustu valmistamisel. Piimhappe ja kui ka sidrunhappe molekuli koostisse kuuluvad alkoholi OH-rühm ja happe COOH-rühm. 3.2 ÕUNHAPET EHK 2- HÜDROKSÜBUTAANDIHAPET Leidub puuviljades ja marjades. 3.3 VIINHAPE EHK 2,3DIHÜDROKSÜBUTAANDIHAPE Settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning kannab aiia viinakivi nime. 3.4 SIDRUNIHAPE Ei esine mitte ainult sidrunites, vaid ka enamikes puuviljades ja marjades. Sidrunhapet kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks (lisand E330), kuid samahästi kõlbavad selleks õunhape, viinhape, merivaikhape jt toiduhapped, igaühel neist on aga pisut erinev maitse. 6 4.AMINOHAPPED Asendatud karboksüülhapetest on tähtsaimad aminohapped. Aminohapped on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Nad on vältimatud koostisained inimese toidus ja loomassöödas. Enamik inemisi ei pruugi puhaste aminohappetega kokku puutuda. Aminohapped reageerivad
järelejäänud suhkruist piimhape. Kui on enamuses teised, kahjulikud mikroobid, tekib lisaks äädikhapet, CO2, H2 jt. mittevajalikke ühendeid. Kahjulikud mikroobid lagundavad ka valkaineid, nii et moodustuvad ammoniaak ja amiinid. Need valekäärimise produktid seovad konserveerimiseks vajalikku piimhapet ja vähendavad tunduvalt silo söödavust. Mõõdukalt väetatud ja varajases arengufaasis koristatud rohus ei jätku tavaliselt suhkruid selleks, et saavutada hapustamiseks vajalik piimhappekogus. Ka piimhappebakterite lisamine silojuuretise näol ei suuda seda alati kindlustada ja tekib võihappekäärimise oht, mille tagajärjel silo omandab ebameeldiva võihappelõhna ja rikneb. Kogemused on näidanud, et sellisel juhul on 3 võimalust vältida võihappekäärimist: 1. koristada rohi vanemas kasvufaasis, siis jätkub suhkruid tema hapustamiseks, kuid seejuures alaneb toiteväärtus 2
Piimhapet ehk 2-hüdroksüpropaanhapet tekib lihastes suure koormusega töötamisel (lihaste valulikkus), piimhappelisel käärimisel (kapsaste hapendamine, piima hapnemine). Mõlemal juhul on tegemist glükoosi mittetäieliku ainevahetuse saadusega. Õunhapet esineb puuviljades ja marjades. Viinhape settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel, kannab siis viinakivi nime. Sidrunhape (anioon: tsitraat) esineb enamikus puuviljades ja marjades. Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. o Aminohapped Asendatud KHtest on tähtsaimad aminohapped, mis on kõige enam levinud orgaanilised lämmastikühendid. Esineb kõigis elusorganismides, vältimatud koostisained inimese toidus ja loomasöödas. Keemilised omadused on määratud happe koostisesse kuuluvate funktsionaalsete rühmadega. Aminorühm põhjustab aminohappe aluselisi omadusi, karboksüülrühm aga happelisi. Seepärast on aminohappel amfoteersed omadused, aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega
Asendatud karboksüülhapped • Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape • – tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. • Õunhape e. hüdroksübutaandihape – puuviljades, marjades. • Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape – tekib veini laagerdamisel. • Sidrunhape – esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Aminohapped • Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. • Karboksüülrühm annab aminohappele happelised omadused ja aminorühm aluselised omadused. Seepärast on aminohapped amfoteersete omadustega. • Puhtad aminohapped on tahked kristalsed ained, mis ei lendu. Nad lahustuvad hästi vees. Neil on suhteliselt kõrge sulamistemperatuur. Moodustavad soolasid nii aluste kui hapetega
järelejäänud suhkruist piimhape. Kui on enamuses teised, kahjulikud mikroobid, tekib lisaks äädikhapet, CO2, H2 jt. mittevajalikke ühendeid. Kahjulikud mikroobid lagundavad ka valkaineid, nii et moodustuvad ammoniaak ja amiinid. Need valekäärimise produktid seovad konserveerimiseks vajalikku piimhapet ja vähendavad tunduvalt silo söödavust. Mõõdukalt väetatud ja varajases arengufaasis koristatud rohus ei jätku tavaliselt suhkruid selleks, et saavutada hapustamiseks vajalik piimhappekogus. Ka piimhappebakterite lisamine silojuuretise näol ei suuda seda alati kindlustada ja tekib võihappekäärimise oht, mille tagajärjel silo omandab ebameeldiva võihappelõhna ja rikneb. Kogemused on näidanud, et sellisel juhul on 3 võimalust vältida võihappekäärimist: 1. koristada rohi vanemas kasvufaasis, siis jätkub suhkruid tema hapustamiseks, kuid seejuures alaneb toiteväärtus 2
· Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga.
· Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga.
· Asendatud karboksüülhapped: Piimhape e. 2hüdroksüpropaanhape tekib lihastes suure koormusega töötamisel, aga samuti ka mikroobide elutegevuse jääkainena. Õunhape e. hüdroksübutaandihape puuviljades, marjades. Viinhape e. 2,3dihüdroksübutaanhape tekib veini laagerdamisel. Sidrunhape esineb enamikes puuviljades ja marjades eriti tsitrusviljalistes (sidrun). Kasutatakse toitude ja jookide hapustamiseks. Nii õun, sidrun kui ka viinhape on tavalised puuviljahapped ning sisalduvad puuviljades. 5. Aminohapped · Nad on asendatud karboksüülhapetest ühed olulisemad. Nad on kõige enam levinud orgaanilised lämmastiku ühendid. Esineb kõikides elusorganismides. Valgud tekivad aminohapetest. · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga.
annaabi.ee 
