10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33
1-3 nädalat pärast ravimi manustamist Erythema fixum pärast konkreetse ravimi manustamist Karbituraadid võivad põhjustada Luupuse sarnane sündroom Stevens Johnsoni sündroom Erythema multiforme Lyelli sündroom Riskifaktorid: 1) immunoloogilised naissugu, astma, HIV infektsioon, SLE (Systemic lupus erythematosus) 2) mitteimmunoloogilised naissugu, raske haigus, HIV infektsioon, luupus Atoopia pole riskifaktor!!! Ravimi keemilised omadused: 1) molekulkaal a) väikesed hapteenid, b) suuremad immunogeensed Manustamisviis Risk raskemaks reaktsiooniks ravimi korduvekspositsioonil Diagnostilised testid Penitsilliini allergia 2% ravimit saanutest Anafülaktiline reaktsioon 1/10 000 Pole püsiv Leetritaoline eksanteem Sageli diagnoosimisvead, anamestiline teave väheusaldatav - valediagnoos antibiootikumi allergia asemel ,,viiruseksanteem" Hapteen immunogeenseks siis kui seostub koe valkudega Diagnostika
immunogeeni? Adjuvandid ja miks neid kasutatakse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda BCR-i või TCR-iga (hoolimata kas immuunvastus järgneb). Immunogeensus- võime esile kutsuda spetsiifilise immuunvastuse (humoraalse või rakulisel tasandil). Antigeenid- ained, mis seonduvad antikehadega. Immunogeenid need antigeenid, mis tekitavad immuunvastuse. Head immunogeenid on reeglina makromolekulid (valgud ja suhkrud). Puudulikud immunogeenid on väikesed molekulid hapteenid, selleks et hapteeni immunogeensust tõsta, seotakse ta suuremale kandjale. Immunogeensust mõjutavad faktorid: · Immunogeeni poolt vaadelduna 1. võõraks tunnistamine 2. suurus 3. keemiline koostis 4. füüsikaline seis (natiivne, denatureeritud) 5. sobivus antigeeni protsessinguks (fagotsütoosile allumine ja MHC-le seondumine) · Bioloogilise süsteemi poolt vaadatuna: geneetilised faktorid ja organismi vanus · Antigeeni sisestamise meetodid (kogus, viis, adjuvandid)
ning antikehade süntees. Lümfisõlmed paiknevad lümfisoonte ühinemiskohtades. Lümfotsüüdid satuvad sinna verega ja lahkuvad sealt koos lümfiga. Seal toimub patogeenide kahjustamine. Veel on lümfoidfolliiklid. Neid ei käsitleta organitena, kuna puudub kapsel, mis eraldaks neid ümbritsevatest kudedest. Paiknevad potentsiaalsetes patogeenide sissekäigu väratites ( nt suus mandlid). 11. Antigeenid. Immunogeenide üldine iseloomustus. Antigeensed determinandid. Hapteenid. Antigeenid on ained, mis tunnevad ära B-rakkude immunoglobuliinseid retseptoreid (BCR) või T-raku retseptorit (TCR) kompleksis koesobivusantigeeniga (MHC). Antigeeni molekuli omadused v iseärasused määravad ära, kas immuunsüsteem aktiveeritakse või kas antigeen tuntakse ära B- või T rakkude poolt. Peremehe bioloogiline süsteem määrab omakorda ära, kas BCRi või TCRiga interakterunud antigeen kutsub esile immunvastuse
õiges suunas, ei tohi pressida vastupidi. 4. loeng ANTIKEHADE STRUKTUUR JA FUNKTSIOON ANTIGEENID 1. SUBSTANTSID,MIDA TUNNEVAD ÄRA, KAS B LÜMFOTSÜÜTIDE IMMUUNOGLOBULIIN RETSEPTORID või 2. PEPTIIDID, MIDA TUNNEVAD ÄRA T LÜMFO- TSÜÜTIDE RETSEPTORID (PEPTIIDID ESITLETAKSE MHC MOLEKULIDEGA KOMPLEKSIS) IMMUNOGEENSUS—OMADUS INDUTSEERIDA HUMORAALSET JA / VÕI RAKULIST IMMUUNVASTUST ANTIGEENSUS –VÕIME REAGEERIDA KAS ANTIKEHADE VÕI T LÜMFOTSÜÜTIDE RETSEPTORITEGA HAPTEENID-VÄIKESED MOLEKULID,MIS VÕIVAD OLLA IMMUNOGEENID KUI ON SEOTUD SUUREMALE “ KANDJALE”. Nt penitsilliin võib seonduda meie oma vere valgule(albuliinile) ja muutuda antigeeniks siis. Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis
nimetatakse neid kõiki koos immunoglobuliinideks. Antigeenid - molekulid, mis kutsuvad esile antikehade teket ja seostuvad nendega. Mitte kõik antigeenid ei kutsu iseenesest esile antikehade teket, mistõttu ainult neid antigeene nimetatakse immunogeenideks, mis on võimelised ise antikehade teket esile kutsuma. Antigeenne determinant - see osa antigeeni molekulist, mis seostub konkreetsele antikehale; seda piirkonda kutsutakse ka epitoobiks. Hapteenid on madalmolekulaarsed ained, millel küll on epitoop, kuid mis ei kutsu esile immuunvastust. Kui nad on aga seotud kõrgmolekulaarsele kandjale, siis nad kutsuvad esile antikeha tekke. Tolerants - võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). Immuunsüsteemi rakulised komponendid. Lümfotsüüdid:
fagotsüteerida, seda immunogeensem ta on; nt T-rakkudele antigeeni esitlemiseks on vaja see esmalt proteolüütiliselt töödelda APC-de poolt). Parimad antigeenid on valgud, polüsahhariidid ja lipiidid on nõrgema immunogeensusega. Hapteen on molekul, mis pole eraldivõetuna immunogeenne, aga on võimeline reageerima spetsiifilise immuunvastuse mehhanismidega, juhul kui eelnevalt on immuunvastus esile kutsutud. Hapteenid on väiksed molekulid, mis ei kutsu ise esile immuunvastust, välja arvatud juhul kui nad on seotud kandja- molekuliga. Hapteen-kandja kompleks: hapteen ja kandja on omavahel kovalentselt seotud, immunogeense osa moodustab kandja. Hapteen pole immunogeenne, küll aga antigeenne. Neil kompleksidel on antigeenseteks determinantideks kandja natiivsed epitoobid, kuid ka hapteeniga seostumisel tekkivad epitoobid