Teemant: värvuseta; väga kõva; sulamistemperatuur3500C; ei juhi elektrit; juhib hästi soojust. Ehitus: teemantis on kõik süsinikuaatomid üksteisest võrdsel kaugusel. Süsinikuaatomid paiknevad tetraeedriliselt. Miks teemat elektrit ei juhi: sest puuduvad vabad elektronid (kõik süsiniku aatomid on seotud 4 ühekordse kovalentse sidemega) Kasutamine:kõvadust nõudvate töövahendite valmistamiseks; lihvimiseks; ehete valmistamiseks. Grafiit: hallikasmust; läbipaistmatu; katsudes tundub rasvane; väga pehme; sulamistemperatuur 3700C; juhib elektrivoolu; juhib soojust teemantist halvemini. Struktuur: on kihilise ehitusega; süsiniku aaromid –asuvad kihtides, paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena; kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulide vahelised jõud; grafiidis on vabad elektronid mis põhjustavad elektrijuhitavuse. Kasutamine: valmistatakase: elektroode, kontakte, metallise sulatustiigleid, pliiatsisüdamikke. Süsiniku allotroobid: allotr...
Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP ja NADPH 24.Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. Küsimused Kuidas on organismid oma aine-ja energiavahetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? Saab vajalikke aineid(energia, kehaehitus) Milline on ATP osa assimilatsiooni - ja dissimilatsiooniprotsessides? Assimilatsioonis kasutatakse ATPd mis sünteesitakse dissimilatsiooniprotsessi Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? Kuna glükolüüsis sünteesitakse siis piimhappeks Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi aeroobne-hapnikukülluses anaaeroobne- hapnikuvaeguses Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus-ja pimedusstaadium? valgusstaadiumi ATPd kasutatakse pimedusstaadiumis
22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31
22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31
18.Mis on tsitraaditsükli produktid? - Süsihappe gaas (CO2) ja 8NADH2 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? - 8NADH2 läheb edasi aineks 12NADH2 ja CO2 vabaneb/jääb samaks?! 20.Kus toimub hingamisahel? -Mikokondris 21.Mis on hingamisahela lähteained? - hapnik; NADH2 22.Mis on hingamisahela produktid? - H2O; 36ATP 23.Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 24. Mis on glükoosi lagundamise põhieesmärk? - ATP süntees 25.Millal toimub anaeroobne glükolüüs ehk käärimine? - hapnikupuudusel 26.Mis on käärimise lähteained? glükoos, püroviinamarihape 27.Mis on käärimise produktid? etanool ja süsihappegaas või piimhape. 28.Mitu ATP-d moodustub käärimisel? 2 29.Nimeta fotosünteesiks vajalikud tingimused.- valgus ja klorofülli olemasolu. 30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastis 31.Nimeta kloroplasti osad. sise- ja välismembraan, lamellid ehk tülakoidid, graan, strooma 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33
ka motoorne tundetus) 2. Üldanesteesia nõuded? Milline peaks olema ideaalne üldanesteetikum? Nõuded : teadvusetus, analgeesia, lihaste lõõgastus, füsioloogiline stabiilsus, reflekside allasurumine Ideaalne: anesteesia saabub kiiresti ning toibumine on kiire ja meeldiv; vähe kõrvaltoimeid; ohutu. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Pideval kasutamisel tekib luuüdi depressioon. Hüpoksia, RR langus, peavalu, pearinglus, iiveldus. Hapnikupuudusel ajuturse, ajukahjustus, südame rütmihäired. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida. Kergesti süttiv. Ohtlik. Kt: Hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus. Nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnostilised protseduurid, krampide ravi (barbituraadid). 6
molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud NADPH₂ ja ATP molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt O₂, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. 25. Kuidas on organismid oma aine- ja energivaheetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? 27. Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega? (vt. joon 4.14.) 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid. 30. Võrrelge aeroobset ja anaaeroobset glükolüüsi 31. Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadium? 32. Mis tähtsus on fotosünteesil biosfääri seisukohalt?
Vere punaste vereliblede arv ja neis asuva Hgb hulk Veresoonte arvukus (s.h. üldine ainevahetuslik pindala) Südame pumba funktsioon annab energia verevoolule · Ainevahetus Raku suutlikus kasutada O2 (s.t. mitokondrite arv) Ensüümide (pärilikkus) koostöö Südamelihase eripära · Müokardis on väga palju kapillaare (2000 tk/mm3) · Mitokondrid moodustavad ca 25-30% raku mahust (lihases ~5%) · Süda toodab harva piimhapet (hapnikupuudusel torked südames e. isheemia) ning kasutab ise piimhapet energiatootmiseks · Treening südame väga head ainevahetust PAREMAKS EI TEE (skeletilihased väsivad enne ära) Südameinfarkt 20X suurendus Hingamissüsteemi kohanemine · Gaasivahetuse suurendamine Sissehingatava õhu hulga suurendamine · Sissehingamine on aktiivne ja seda läbiviivad lihased (roietevahelised + diafragma) arenevad
mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. 16. Põldudele pandud liigne mineraalväetiste hulk satub pinnaveega põhjavette ja veekogudesse, mis põhjustavad veekogudes toitainete ülekülluse ning taimed, vetikad hakkavad vohama ning hapnikupuudusel veekogudes surevad kalad. Kõik see viib veekogude kinnikasvamisele. Põldude happesus suureneb ning taimed, kellele nii kõrge happesuse tase ei sobi, närbuvad ning hukkuvad. Põllumajandussaaduste hulk väheneb. Liigsed väetised satuvad põhjavette, mille tagajärjel joogivesi reostub ning muutub joogikõlbmatuks.
süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral krooniline suitsetamine kiirendab hingamist · mõningate ravimite puhul · magades Hingamisrütm -- hingamissageduse regulaarsus. Normaalne hingamine on peaaegu hääletu, automaatne. Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega
Kindlustamaks kalale piisava koguse vees lahustunud hapniku olemasolu, on vaja teada, mitu protsenti vette juhitavast hapnikust seal iga konkreetse pihusti kasutamisel lahustub. Kala transpordil püütakse vee hapnikusisaldust hoida 70100% küllastatu sest, soojas vees (1520 °C) 80 (90)100%. Madalamatel temperatuuridel piisab ka märksa väiksemast sisaldusest, näiteks forellile 5 °C juures 40% (6mg/l). Hapnikupuudusel tõusevad kalad veepinnale õhku neelama, kui asi läheb kriitiliseks, hakkab osa kalu põhja vajuma. Osa hapnikupuuduse tõttu uimaseks jäänud (veel elavaid) kalu ei taastu, eriti kehtib see õrnemate liikide kohta nagu forell, siig ja koha. Lisaks hapniku pihustamisele vette aereeritakse transpordikonteinereid tugevalt õhuga, mis vähendab kalade ainevahetusjääkide
(0,8). Kindlustamaks kalale piisava koguse vees lahustunud hapniku olemasolu, on vaja teada, mitu protsenti vette juhitavast hapnikust seal iga konkreetse pihusti kasutamisel lahustub. Kala transpordil püütakse vee hapnikusisaldust hoida 70100% küllastatu sest, soojas vees (1520 °C) 80 (90)100%. Madalamatel temperatuuridel piisab ka märksa väiksemast sisaldusest, näiteks forellile 5 °C juures 40% (6mg/l). Hapnikupuudusel tõusevad kalad veepinnale õhku neelama, kui asi läheb kriitiliseks, hakkab osa kalu põhja vajuma. Osa hapnikupuuduse tõttu uimaseks jäänud (veel elavaid) kalu ei taastu, eriti kehtib see õrnemate liikide kohta nagu forell, siig ja koha. Lisaks hapniku pihustamisele vette aereeritakse transpordikonteinereid tugevalt õhuga, mis vähendab kalade ainevahetusjääkide kogunemist, hapniku üleküllastumise ohtu ja segab vett, mille tõttu paakides on hapnikutase ühtlane igas nurgas.
suuremat töö intensiivsust. Selle mõistmiseks peame põgusalt vaatama ühte po- pulaarset töövõime indikaatorit anaeroobset läve. Anaeroobne lävi on treeningu intensiivsus, millest alates ei piisa organismi hapnikuvarustusest lihaste töö toetamisel energiaga ning energiatootmisse kaasatakse mehhanism, mis lõhus- Seetõttu peetakse tab hapnikupuudusel lihastes ja veres leiduvat suhkrut (süsivesikuid) ja toodab tööd anaeroobse piimhapet (laktaati). Selle anaeroobselt energiat tootva ainevahetusmehhanismi läve läheduses kõi- nimeks on glükolüüs. Koormus anaeroobsel lävel koormab hapnikku vahendavaid ge sobivamaks in- ja tarbivaid mehhanisme maksimaalselt, andes signaali hapniku tarbimise võime dividuaalseks vas- maksimaalseks arengukse
annaabi.ee 
