Tuntumad gaasid on hapnik, süsinikmonooksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), lämmastik ja heelium. C. Aurud Aur kujutab endast toatemperatuuril vedelas või tahkes olekus olevate ainete gaasilist olekut. Aurud tekkivad tahkete materjalide või vedelike aurustumisel. Bensiin on näiteks kergesti aurustuv vedelik, millest eralduvad bensiini aurud. Näidetena võib nimetada veel värvivedeldeid ja rasvärastuslahusteid. D. Hapnikudefitsiit Esineb siis, kui hapniku protsentuaalne sisaldus õhus langeb alla 19,5% (3M poolt määratud). Seda võib põhjustada keemiline reaktsioon, tulekahju või õhuhapniku väljatõrjumine teiste kemikaalide poolt.. Tüüpilised ohud hingamisorganitele metallitööstuses A. Metallipalavik Metallisuitsud võivad põhjustada metallipalavikku, mis on metallitööstuses sageli esinevaks haiguseks. Sümptoomid sarnanevad tavaliselt gripile. Peamisteks sümptoomideks on nohu,
jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad (gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. Soolad ja valkude elutegevuses tekkinud lämmastikuühendid on vaja orgasnismist kõrvaldada. Eritamine toimub osaliseslt lõpuste (kloriidrakud) kaudu, kuid peamiselt neerude kaudu. Toimivaks organiks on siin neerukehaksed ehk nefronid. Merekalad joovad soolast vett, eritavad vähesel hulgad kontsentreeritud uriini ja peamisel lõpuste kaudu soolasid. Naatriumkloriid viiakse välja läbi lõpuste kloriidrakkude. Kalad
Älveste suurenedes kujunevad laukad Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed o Karstijärved Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? o Liigniiskus o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. o Eutroofne e madalsoo nõo sügavamas osas algab turba tekkimine o Mesotroofne e siirdesoo turbasamblad hakkavad kujunema mätastena ja toovad kaasa turba juurdekasvu kiirenemise o Kõrgsoo e raba turbasambla mättad laienevad ja liituvad Millised on soostumise põhilised viisid?
● Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) ● Millised on järvenõgude võimalikud tekked? ○ Tektoonilised ○ Kontinentaalsed riftid ○ Ookeanilised reliktid ○ Erosioonilised ○ Akumulatiivsed ○ Karstijärved ● Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? ○ Liigniiskus ○ Hapnikudefitsiit ○ Vee raskendatud äravool ○ Turvas Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas – pruunsüsi – kivisüsi – antratsiit – grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk barrid - veealused liivavallid tombolo – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? § Mandrilava § Mandrinõlv
Epifauna – reeglipäraselt toituvad hõljumist ja raipest. Nende arvukus määrab edasikandmise bentosesse. Hõljumist toitujad (käsnad, mantelloomad) sisaldavad vähe energiat. Esimene rühm – toitainete kontsentratsioon tugev, hästi seeditav ja järgmisele tasemele jõuab palju energiat. Eelpool nimetatu on vahelüliks. Meiofauna – bentilises toiduvõrgus vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel. Organismid elavad piirkondades, kus on hapnikudefitsiit. Röövloom teeb ohvrile augu sisse ning imeb ta tühjaks. Teistel on aga nii hea suusüsteem, millega nad rebivad ohvri tükkideks või rebivad ta küljest tükikesi. Toitu valivad nad selektiivselt. Makrobentos – biomass settepinnast allpool asuvates kihtides – kohastumus, mis kaitseb ärasöömise eest. Süvikupiirkondades on 2 evolutsioonilist trendi: 1) mida sügavamal organismid on, seda suuremad nad on (gigantism) N: koorikloomad
vaid n. hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad o. (gaasinäärmed) ja ovaal. p. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. q. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. r. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. 32. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. a. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. b. Seedetrakt neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), c. pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. d
..200 m sügavusel ei piisa taimedele fotosünteesiks. Valgustatuse ulatus sõltub: geograafilisest asukohast (langevate kiirte nurk veepinna suhtes), aastaajast, vee läbipaistvusest (hõljuvate ja heljuvate organismide ja osakeste hulgast). Soolsus: maailmameres 34...35 ‰. Üsnagi stabiilne, sisemeredes kõigub seoses jõevete sisenemisega. Hapnikusisaldus: pinnakiht hästi aereeritud, taimede fotosünteetiline aktiivsus oluline. Põhjakihtides hapnikudefitsiit või anaeroobsed tingimused. Apvelling (upwelling) – süvavee kerge, mere külma, rohkesti biogeene sisaldava süvavee kerkimine pinnale. Apvellingut põhjustavad : 1. kestev samasuunaline tuul, mis puhub pinnakihi vett rannikust eemale; 2. rannikust eemale voolavad pinnahoovused; 3. pinnahoovuste lahknemine või erisuguste omadustega veemasside segunemine. Mõned apvellingute bioomile iseloomulikud küljed: 1. Biogeenide ja organismide suur kontsentratsioon. 2
annaabi.ee 
